Ivo Linna Ita Everist: võime olla väga õnnelikud, et sellise inimesega oleme saanud ühel ajal elada ja hingata
/nginx/o/2020/12/21/13541270t1h7c71.jpg)
9. august 2023, 20:30
/nginx/o/2023/08/09/15511968t1h88d4.jpg)
9. augusti hommikul lahkus meie hulgast näitlejanna Ita Ever, kes kirjutas ennast eestlaste südametesse säravate rollidega. «Ita oli ja on minu jaoks üks Eesti kultuuriajaloo kõige säravamaid majakaid. Tänu sellistele inimestele püsib Eesti kultuur igavesti,» ütleb Ivo Linna.
«Ma teadsin seda nime juba lapsena,» meenutab muusik Ivo Linna. «Ja siis oli ju võimalik ainult raadiost kuulata tema loetud kuuldemänge. Mind lummas ja lummab siiamaani tema hääl. Erakordne diktsioon ja erakordsed varjundid.»
Noore mehena sai Linna Ita Everit esimesi kordi ka teatrilaval näha. «Aga ma arvan, et esimene kohtumine oli tema kui näitlejaga siiski filmide kaudu, kus ta mängis. Ja minu meelest ta oli erakordselt ilus naine ja võib-olla kõige kõnekamad olidki tema silmad... et ühe inimese silmadesse mahub nii palju sära ja mõnikord täiesti ohjeldamatut nalja, samas sügavat kurbust. Seda on antud väga vähestele inimestele.»
Ivo Linna puutus Everiga tihti kokku. «Kui tehti «Igihaljast vaatemängu», siis selles saates, mis oli ju Ita 50. sünnipäevaks mõeldud, puutusin selle võttegrupiga kokku, käisin nendel võtetel,» meenutab Linna ja lisab, et vaatas, suu ammuli, kuidas Ever suutis kehastuda tegelaskujuks. «Kuidas ühest naisterahvast saab ümberkehastumise teel hoopis keegi teine.»
«Me oleme koos istunud nii mõnegi pidulaua taga, olnud kellegi juubelil,» sõnab Linna ja meenutab, kuidas kord laulis ta Draamateatris näitlejanna 70. sünnipäeva puhul.
«Ja need põgusadki kohtumised näiteks kusagil raadiomajas, need olid väga soojad. Ta ei jätnud kunagi küsimata «Kas kõik on hästi? Kuidas tervis on? Kuidas läheb? Millega tegeled?» No ma olin nagu kõrvust tõstetud, sest tema minu jaoks oli ja on üks Eesti kultuuriajaloo kõige säravamaid majakaid. Tänu sellistele inimestele Eesti kultuur püsib igavesti. Ja kõik, kes on selliste majakate valgust näinud ja saanud oma nahal tunda, võivad olla õnnelikud – kõik, kes me Itakest oleme laval näinud, kuulnud tema häält, vaadanud tema filme. Me võime olla väga õnnelikud, et me sellise inimesega oleme saanud ühel ajal elada ja hingata.»