James Cameron sukeldub Mariaani süvikusse

James Cameron ja tema sukeldumiskapsel The Deepsea Challenger Foto: SCANPIX

Hollywoodis režissöörist miljonär James Cameron sukeldub Mariaani süvikusse, kaasas kõrgtehnoloogilised 3D kaamerad.

Mariaani süvik on maailma sügavaim paik ning selles elavad vaid pimedusega harjunud väikesed veeloomad ning taimed, edastab foxnews.com.

Cameroni ekspeditsioon saab alguse Vaikses ookeanis asuvalt väikeselt Guami saarelt.

Režissöör kasutab süvikusse laskumiseks laimirohelist värvi sukeldumiskapslit, mis teeb oma esimese nii sügavale sukeldumise.

7,5 meetrit pikk kapsel kannab nime The Deepsea Challenger ning kaalub 11 tonni.

See ehitati kaheksa aasta jooksul Austraalias.

«Ookeanide sügavaimaid paigad on meie planeedil läbi uurimata. Nende uurimisega peaks järgnevad 100 aastat tegelema,» sõnas režissöör.

Üheks tundi kestva missiooni ajal saab üle 180 sentimeetrise kasvuga Cameron end 120 sentimeetri laiuses kapslis vaevu liigutada. Kui kõik läheb plaani kohaselt, siis peaks Cameron sügavikku sukelduma juba sel nädalal. Samas aga puudub tal veepinnal oleva abilaevaga side.

Cameroni on süüdistatud pärast seda, kui ta menufilmi «Titanic» eest parima režissööri Oscari sai egoismis. Ta kuulutas siis selle filmis tegelase Jacki öeldud lausega: «I´m king of the World!».

Samas on ka neid, kelle arvates aitab Cameron teadusuuringutele kaasa. Ta saab oma kapsi robotkäega korjata Mariaani süvikus leiduvaid loomi, taimi, baktereid ja kivimeid.

Nende kivimite abil on geoloogidel võimalik hinnata Mariaani süviku juures toimuvaid tektoonilisi muutusi. Vees leiduvad bakterid aga pakuvad huvi kosmoseuurijatele, et kuidas need elusolendid suudavad ekstreemsetes tingimustes toime tulla.

Cameron viib oma plaani ellu enne kui Briti miljardärist seikleja Sir richard Branson, kes samuti kavatses Mariaani süvikut uurida.

Mariaani süvik asub Vaikse ookeani lääneosas. See on kõige sügavam koht maailmameres.

Esimesed andmed selle süviku sügavuse kohta saadi 1951. aastal, kui Briti aluse Challenger mõõtmised andsid 10 863 meetrit. Nõukogude Liidu uurimislaev Vitjaz mõõtis aga 1957. aastal süviku sügavuseks 11 022 meetrit.

Jaapani allveelaeva Kaiko 1995. aasta ekspeditsioon sai tulemuseks 10 911 meetrit.