Perearst Karmen Jollerit kasutati taas libareklaamis: see asi kipub juba ohtlikuks minema!

Karmen Joller. Foto: Madis Veltman

Terviseamet rõhutab, et igal juhul tasub veebis oste sooritades eelistada tuntud apteegikettide lehekülgi. «Kui lubatakse ühe tableti abil kõikidest senistest tervisemuredest priiks saada, siis on see üsna selge ohumärk!» 

Aasta alguses kirjutas Postimees, et Kivimäe perearstikeskuse perearst Karmen Joller ja Tõstamaa perearstikeskuse perearst Madis Veskimägi avastasid ühel päeval, et nad on pandud oma nime ja näoga reklaamima kahtlase väärtusega ravimit.

Ka Joller tegi kohe oma Facebooki lehele postituse ja hoiatas, et tegemist on pettusega ja selliseid reklaame ei tasu uskuda. «Ma ei oska öelda, kes selle reklaami taga on. Võib-olla teavad seda inimesed, kes on neilt midagi ostnud – kellelegi tuleb ju ülekanne teha. Ma võtsin ühendust veebikonstaabliga ja andsin sellest teada,» sõnas Joller toona väljaandele. 

Nüüd on tuntud perearst aga taas identiteedivarguse ohvriks langenud. Naise nime ja näoga reklaamitakse salapärast ravimit, mis asendaks justkui vererõhuravimeid.

«See asi kipub juba ohtlikuks minema!»

«Annan teada, et kui arst on Sulle määranud vererõhuravimi, siis jätka sellega kindlasti! toonitab Karmen Joller enda ühismeedias, jagades ringlevat libareklaami. «Kas politsei saaks reageerida? See asi kipub juba ohtlikuks minema! Kui inimesed selle libareklaami tulemusena ravi ära jätavad ja mingit sodi sisse söövad, on kindel, et tervis halveneb ja aja jooksul tekivad tüsistused,» märgib Joller. 

Terviseameti meediasuhete nõunik Kirsi Pruudel tuletab meelde, et väärinfot sisaldavate postituste eemaldamiseks tuleb neist Facebookile teada anda «report» nupu kaudu. «Muul viisil neid hetkel eemaldada ei saa,» nentis Pruudel. Viimane tõi välja, et Terviseametil on plaanis peatselt võtta tööle veebinõunik, kelle töö on just sääraste juhtumitega tegeleda ja nende eest hoiatada.»

Pruudel tõi välja, et kui tuntud inimese nime ja pildi abil müüakse teenuseid või tooteid, mis võivad klienti ohustada või vastupidi – tegemist on lihtsalt kavala skeemiga, mille eesmärk on hädalistelt raha välja petta, on Terviseametil võimalik omakorda hoiatada.  

Kõrgendatud kriitikameel

«Kahjuks leidub internetis väärsoovitusi või tervisealast valeinfot üsna palju ja lugejad peaksid igasugu imeliste ravimite reklaamide suhtes säilitama kõrgendatud kriitikameele. Kui lubatakse ühe tableti abil kõikidest senistest tervisemuredest priiks saada, siis on see üsna selge ohumärk,» märgib Pruudel. Ta rõhutab, et igal juhul tasub veebis oste sooritades eelistada tuntud apteegikettide lehekülgi, sest luba interneti kaudu ravimeid müüa on Eestis vaid viiel apteegipidajal.

«Suurt tähelepanu tuleb pöörata ka veebilehe aadressile. Näiteks dr Jolleri pilti kasutav lehekülg imiteerib ühe Eesti ajalehe artiklit, kuid tegelikult on aadressireal hoopis teise lehekülje aadress, mitte selle ajalehe oma,» kutsub ta üles tähelepanelikkusele. «Terviseamet soovitab neist ohtudest rääkida ka oma eakatele vanematele, kes võiksid enne ostu sooritamist perearstilt või vähemalt oma lähedastelt nõu küsida.»

Käed jäävad lühikeseks

Politsei on varem kommenteerinud, et sääraste skeemide jäljed viivad sageli välismaale, mistõttu on nende tegijaid keeruline tuvastada. «Sellised skeemid käivad lainetena. Näiteks mõni aeg tagasi kasutati tuntud inimeste nimesid ja nägusid krüptorahasse investeerima meelitamiseks,» on kommenteerinud Pärnu politseijaoskonna väärtegude ja varavastaste kuritegude menetlusgrupi juht Reelika Kivi. Viimane märkis, et kui tegu on teise inimese maine kahjustamisega, on võimalik ka tsiviilkorras pöörduda kohtusse.

Ka tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti (TTJA) ettevõtluse osakonna reklaamiekspert Diana Lints nentis, et paraku nendel juhtudel, kus tegemist on kolmanda riigi ettevõtjaga, kes TTJA-ga koostööd ei tee, võivad nende käed lühikeseks jääda, kui just platvormipidajaga (nt Facebook) koostöös ei õnnestu reklaami eemaldada. «Reklaamiseaduse järgi ei tohi reklaamis ilma isiku eelneva kirjaliku nõusolekuta viidata isikule ega mis tahes viisil kasutada isikut, sealhulgas tema häält, kujutist või pildimaterjali tema kohta,» kinnitas ta. «Selliste reklaamide avastamisel tasub igal juhul inimesel endal pildi väärkasutajaga ühendust võtta ja paluda tegevus lõpetada. Kui rikkumine leiab aset sotsiaalmeedias, siis soovitame teatada platvormipidajale sobimatust sisust.» lisas ta.

Andmekaitse inspektsiooni (AKI) avalike suhete nõunik Katrin Haug sõnas, et nad on sarnases asjas kaebuse saanud. Selle osas on ka menetlus pooleli. «Otsime erinevate päringute abil Eestiga seotud isikut. Hetkel on vastutavad isikud kolmandates riikides, kelle kaudu sarnase veebilehe mahavõtmine on keeruline,» möönis ka Haug.