:format(webp)/nginx/o/2023/07/31/15492694t1h89b4.jpg)
Itaalia pealinnas Roomas vaid meetrite kaugusel Vatikanist leiti 1. sajandi Rooma keisrile Nerole kuulunud erateatri varemed, mida eksperdid nimetavad erakordseks leiuks.
Rooma arheoloogiliste väljakaevamiste eriametniku Daniela Porro sõnul on tegu paigaga, kus Nero luulet ja muusikat harjutas ja ette kandis, ning mis asub tänapäeva Püha Peetruse basiilika lähedal, teatab CNN.
Officials say this "exceptional" discovery is believed to be the place where Nero, the emperor of Rome from AD 54 until AD 68, rehearsed his poetry and singing performances. https://t.co/kQQDKNE5hX
— ABC News (@ABC) July 27, 2023
Siiani oli iidse teatri võimalik olemasolu tekitanud paljudes ajaloolastes segadust, sest seda mainis küll oma tekstides riigiametnik ja ajaloolane Plinius Vanem (23–79 pKr), kuid riiklikes ja ajaloolistes dokumentides ei ole selle täpset asukohta mainitud.
Nero oli viies Rooma keiser, kes valitses 54–68 pKr, olles väga ebapopulaarne ja kurikuulus oma ekstravagantsuse ja liiderlikkuse poolest.
Sel paigal olid elegantsed marmorsambad, kullaga kaunistused ja laoruumid, kus on kostüümide jäänuseid ja Nero teatrilavastustes kasutatud butafooria, kuid ka muid esemeid.
:format(webp)/nginx/o/2023/07/31/15492695t1h6428.jpg)
Väljakaevamised on osa Palazzo della Rovere renoveerimisprojektist Via Della Conciliazionel, mis viib Püha Peetruse väljakule.
Projekti käigus muudetakse osa renessansiajastu hoonest Four Seasonsi hotelliks. Hoone avatakse 2025. aastal, mil on Vatikani juubeliaasta pidustused, mis eeldatavasti meelitavad linna miljoneid inimesi.
Porro ütles, et erakordsed leiud annavad haruldase võimaluse heita pilgu teatriperioodile, mis algas Nero valitsemisajaga ja kestis 15. sajandini. Mõned hilisemad esemed annavad tunnistust paiga jätkuvast kasutamisest teatrina, sealhulgas kostüümide jäänused, aga ka uuem keraamika ja köögiriistad.
Varem on leitud ainult seitse klaaskarikat, mis pärinevad nn teatriperioodist. See oli aeg, mil Roomat rüüstati mitu korda. Porro ütles, et nüüdne kaevamine tõi välja veel seitse.
Samal ajal avastati linnaosa hõlmava ulatusliku kaevamise käigus ka värvilised klaasist pokaalid ja esialgu 10. sajandisse dateeritud keraamika jäänused.
«See on suurepärane kaevamine, millest unistab iga arheoloog,» ütles 2020. aastal alanud väljakaevamiste eest vastutav arheoloog Marzia Di Mento. «Selles hoonestatud ja ajalooliselt rikkas piirkonnas kaevamine on nii haruldane võimalus.».
Di Mento jätkas, et kõigi leitud aarete uurimine ja dateerimine võtab aastaid.
Di Mento lisas, et väljakaevamise käigus leitud 14.–15. sajandi esemete hulgas olid klaasist pokaalid, keedupotid, mündid ja muusikariistade jäänused. Ta ütles, et leiti ka luudest valmistatud kamme ja erinevaid tööriistu, millega tehti roosipärja helmeid.
/nginx/o/2023/07/31/15492735t1h6d36.jpg)
«Väiksemad esemeid viiakse eksponeerimiseks Rooma muuseumidesse ja ehitise varemed katalogiseeritakse ja jäädvustatakse ning maetakse taas,» ütles Porri.
Jätkub varemete juures asuva palazzo ja aia renoveerimine.
Nero (Imperator Nero Claudius Divi Claudii Caesar Augustus Germanicus; sünninimi Lucius Domitius Ahenobarbus; 15.12.37–09.06.68) oli Vana-Rooma keiser 13. oktoobrist 54 kuni surmani.
Ta oli halva mainega konsuli Gnaeus Domitius Ahenobarbuse (17 eKr – 41 pKr) ja keiser Caligula õe Agrippina Noorema (19 pKr – 59 pKr) ainus laps, saades 17-aastaselt Rooma valitsejaks.
Nero läks ajalukku ka sellega, et teda süüdistasid juba ta kaasaegsed Rooma süütamises 18. juulil 64. aastal. Sajandeid arvati, et Nero põletas pool Roomat maha, et hävitada kristlasi ja saada ruumi oma hiiglaslikele ehitistele.
21. sajandil on ajaloolased leidnud ürikutest fakte, mis kinnitavad, et põleng süttis Circus Maximusel, kui seal toimusid kaarikute võiduajamised. Ühe kiirtoidumüüja putka süttis ja tuli kandus tuulega kiiresti edasi. Kahjutuli lõõmas Roomas kuus päeva, enne kui sellele suudeti piir panna.
Nero sooritas 9. juunil 68. aastal enesetapu, kuna uskus, et see on parem surm, kui lasta end Rooma rahval elusalt tükkideks rebida. Oma ennekuulmatu ja hoolimatu käitumise tõttu oli keiser Nerol väga palju vaenlasi.
Nero üritas mitu korda oma ema Agrippinat tappa, kuid ebaõnnestus. Kui ta kuulis, et ema pidi paadiga ühele peole sõitma, maksis ta paadimehele, et paat ja ta ema upuksid. Paat uppuski, kuid nii paadimehel kui ka Agrippinal õnnestus kaldale ujuda.
Meeleheitel Nero käskis sõduril oma ema tappa. Ilma pisarate ja kurbuseta uuris ta Agrippina lõtva ja värvi muutnud keha.