:format(webp)/nginx/o/2023/07/25/15478746t1h2e4d.jpg)
Tšehhi arheoloogid avastasid 2300 aasta vanuse rauaaegse klaasitöökoja, mis võib olla üks maailma vanemaid.
Töökoda on osa Němčice nime all tuntud varasest asustuspaigast, kus elati kolmandal ja teisel sajandil eKr. Töökojas valmistati mitmesuguseid klaasesemeid, kaasa arvatud helmeid ja käevõrusid, kirjutab Live Science.
2,300-year-old glass workshop littered with Celtic coins is oldest known north of the Alps https://t.co/V14DYj61Nl
— Live Science (@LiveScience) July 24, 2023
Väljakaevamiste käigus avastasid arheoloogid ka üle 2000 Mandri-Euroopas elanud keltide vermitud kuld- ja hõbemündi, mis viitab sellele, et leiukoht oli kaubanduskeskus. Töörühm avastas ka võimaliku pühapaiga, mis viitab, et rauaaja inimesed viisid seal läbi rituaale, selgub 29. juunil ajakirjas Antiquity avaldatud uuringust.
Teadlased leidsid Němčice juba 2002. aastal väljakaevamiste käigus ning järgnenud aastate uuringutega leiti hoonete jäänused, pronksamulette ja münte.
Mündid viitavad sellele, et Němčice oli tõenäoliselt osa Merevaiguteest, mis oli suur Kesk-Euroopa teede ja kaubanduskohtade võrgustik ning ühendas Läänemere rannikut Vahemere piirkonnaga. Klaasitöökoja leidmiseni kulus arheoloogidel aga üle 20 aasta.
Kuigi seal ei leitud klaasitootmise tööriistu, avastasid teadlased valmis ja poolikuid klaasist ja merevaigust esemeid, mis võib osutada sellele, et need valmistati kohapeal ja neid ei imporditud mujalt.
«Keegi ei tea veel, kuidas keldid klaasist käevõrusid valmistasid,» ütles Tšehhi Brno arheoloogiapärandi instituudi arheoloog Ivan Čižmář avalduses. «Seetõttu huvitab meid kõik, mis tootmistehnoloogia kohta midagi ütleb.»
Uuringust selgub, et lisaks esemetele avastasid teadlased ruudukujulise konstruktsiooni, mis meenutab sarnaseid iidseid rituaalideks kasutatud ehitisi, sealhulgas Austrias Sandbergis, kus kunagi keldid elasid.
«Nende tõenäoliste pühade objektide olemasolu Němčices näitab selle paiga iseloomu mitte ainult kaubandus- ja tootmiskeskusena, vaid ka eliidi- ja rituaalikeskuse asukohana,» ütles Čižmář.
Keldid olid kultuurilt ja keelelt lähedased indoeuroopa hõimud, kes elasid I aastatuhandel eKr Lääne- ja Kesk-Euroopas.
Varaseimad kirjalikud andmed keltidest pärinevad eelkõige antiikautoritelt.
Their true origin is not known for certain; some claim they originated in Central Europe, while others state an Atlantic origin. By the time they entered History in 400 BC, they had already spread to what is today Spain, Ireland, and Britain -- and even as far as Turkey! pic.twitter.com/AIfdtGPt0H
— Mount & Blade (@Mount_and_Blade) January 9, 2020
Keldi tsivilisatsioon kerkis esile umbes 700 eKr Austrias – see oli niinimetatud Hallstatti kultuur. Hallstatti jõukuse allikaks oli sool, mida vahetati Kreekast ja Etruuriast pärit kauba vastu.
Kreeklased andsid nimetuse keltoi Kesk-Euroopa hõimudele, kes elasid Alpidest ja Doonaust põhja pool. Roomlased nimetasid neid hoopis galli.
Keeleliselt kuuluvad keldid kolme rühma: gallia (Prantsusmaal, hääbunud), briti (enamuses sulandunud anglosaksi keelega) ja gaeli keel. Tähtsaimad keldi hõimud olid belgid, keltibeerid, helveedid ja britid.
Tänapäeval keldi keeli kõnelevad rahvad elavad Iirimaal, Šotimaal, Walesis, Mani saarel ja Bretagne'is. Rahvastik, kultuur ja keel on kõige kauem ja ulatuslikumalt säilinud Briti saartel, eriti Iirimaal.