Tänavatantsijast ultrajooksja Joel Juht keerulise katsumuse eel: teen seda enda, mitte teiste pärast

Joel Juht. Foto: Erakogu

Tänavatantsuga Eestis endale nime teinud, kuid viimastel aastatel pööraseid sportlikke katsumusi läbinud Joel Juht seisab augustis uue väljakutse ees – läbida 250 kilomeetrit Islandi ultrajooksul Fire and Ice. Nüüd, kui võistluseni on jäänud ligi kuus nädalat, on aeg üle vaadata, kuidas ettevalmistused lähevad ja millist varustust on tulnud endale hankida.

Joel Juht, olete ette võtmas üht maailma erilisemat ultrajooksu Islandil, mis paneb osaleja mitmel moel kõvasti proovile. Miks Te seda ikkagi teete?

Peamiselt teen seda sellepärast, et jooks toimub täiesti teistmoodi keskkonnas. Island on oma looduse ja kliima poolest väga eriline, seal võivad ilmastikuolud sekunditega muutuda ning seetõttu ootab ees palju seikluseid. Antud ultrajooksu teeb eriliseks selle unikaalne toimumiskoht – UNESCO pärandiga maa-ala, kuhu tavainimesed niisama lihtsalt ei pääse. Samuti on jooks eriline, sest see kuulub maailma kümne raskeima ultrajooksu sekka.

Millised on need neli asja, mis võivad saada sellel katsumusel saatuslikuks?

Ma arvan, et määrava tähtsusega on varustuse valik. See peab olema kerge, kuid samas sisaldama mitmesuguseid riideid, mis oleksid veekindlad ning sobilikud kiireteks ilmastikumuutusteks. Varustuse kokkupanek erineb teiste ultrajooksude ettevalmistustest, sest Islandile on vaja pakkida lisaks ka termotekk ja survival bag ehk otsetõlkes ellujäämiskott. Fire and Ice ultrale peab magamiskoti valima sellisel viisil, et see sobiks erinevate temperatuuri kõikumistega, mida tihti ette tuleb.

Teistmoodi on ka see, et Fire and Ice ultrajooksul on keelatud teha toidu soojendamiseks lõket. Selle asemel antakse võistlejatele kaasa kotid, mis ise toidu valmis soojendavad. Pikematel päevadel antakse korraldustiimi poolt kaasa kolm kotti ning see on miinimum, mida igal juhul kaasas peab kandma.

Samuti pole Islandi jooksul ühtki vaba päeva, kuivõrd näiteks Sahara kõrbejooksul oli osalejatel võistluse vahel üks puhkepäev.

Niisamuti on üheks katsekiviks elektri puudumine, mis tähendab, et elektriseadmeid saab laadida vaid seni, kuniks akupankades voolu jätkub. Praegu olengi endale otsimas akupanka, mis laeks ennast päikeseenergia abil ning teisi võimalusi, kuidas elektrivoolu säilitada.

Kas varustuse listis on olnud ka midagi sootuks uut?

Selle võistluse puhul mängib palju rolli varustuse kaal. Mida rohkem saad kaalu vähendada, seda parem. Seega olen otsinud internetist erinevatest poodidest võimalikult kerget varustust, vahetusse läks näiteks senine jooksukott. Kasvõi 100 grammi vähem kaalu aitab kaasa ning on tähtis, et endal oleks võimalikult mugav varustusega liikuda. Kott peab olema selline, kust saab vajalikud asjad kiiresti kätte ja kiiresti tagasi panna.

Millised on olnud trennid konkreetselt selleks jooksuks ettevalmistamisel?

Rohkem on olnud mägijooksu, et lihaseid treenida. Ühe korra sain kusjuures ülekoormusest tingitud jalavigastuse, mis korraks ettevalmistust pidurdas, aga nüüd on jalg taas terve. Edaspidi on plaanis hakata jooksma koos varustusega, et harjuda Fire and Ice tingimustega. Varustuse kogukaal jääb 8-12 kilogrammi vahemikku.

Kuidas on õnnestunud toetajaid leida selle katsumuse toetamiseks?

Eestis on keeruline sellisele võistlusele toetajat leida, sest eelarve on suur. Juba võistluse registreerimistasud algavad 2500 eurost ning kõik muu lisandub juurde. Õnneks on mul läinud hästi ja olen loonud hea koostöö Fenix Adventure’ga, kes kajastab kogu minu projekti enda blogis ja sotsiaalmeedia kanalites.

Millised näevad Teie päevad praegu välja, trenni tuleb teha ju muude tegemiste kõrvalt?

Minu päevad algavad üsna varakult, sest mul on kodus väike laps. Sellist aega kindlasti ei ole, et rannas istuda ja päevitada. Kõik on võimalikult tihedalt planeeritud ja varajane trenn võimaldab hiljem ka töö ja perega tegeleda. Mul on praegu käsil erinevad projektid ja investeeringud, mis seisma jääda ei saa.

Trenni teen esmaspäevast laupäevani ja puhkepäeval tegelen koduste askeldustega, olgu selleks siis puude istutamine või muud aiatööd. Minu elustiil on juba kord selline aktiivne ja puhkuse ajal liigun ikka pidevalt ringi, kasvõi sõidan autoga või jalutan lapsega.

Kuidas selle kõige juures oma vaimset poolt hoiate?

Eks see mõjub vaimsele poolele kõvasti, hetkel on suurim murekoht uni. Mõnikord ju ikka tuleb perega aega veeta ja tegevused kestavad hilisõhtuni välja, aga kui järgmisel päeval tuleb mitu tundi trenni teha, siis on küll rajal kuukulguri tunne.

Muidu olen aja planeerimises pigem hea ning jooksmise ajal mõtlen teiste asjade peale ning töötan peas lahenduste kallal. Inimesed näevad mind jooksmas, räppimas ja mujal tormamas ning see tekitab kindlasti segadust, kas ma midagi korralikult ka teen, aga tegelikult on kõik kontrolli all. Ma ei tea, kust see energia tuleb, aga näen, et mu poeg on samasugune heas mõttes hull.

Kui palju olite Islandi kohta varem kuulnud?

Ma olin ainult Internetist lugenud ja uurinud. Tegelikult oli nii, et nägin ühes videos nii ilusat lumist mäetippu ja see hakkas mind huvitama. Islandi katsumus on vaheeesmärk, sest tegelikult on minu suurem katsumus midagi muud. Aga vahepeal on vaja ka millegagi end proovile panna ja motivatsiooni hoida.

Kusjuures minu keha reageerib pausidele halvasti ja ilma treeninguta hakkab valutama. Seega minu rütm on selline, et pistikut seinast välja tõmmata ei tohi. Olen kuulnud, et arvatakse, kuidas ma teen seda kõike tähelepanu saamiseks, mis pole tõsi. Ma ei taha teistele midagi tõestada, kui siis ainult iseendale.

Ja ei tasu unustada, et ma vean eest üht Eesti suurimat noorteorganisatsiooni ning ei saaks ega tahaks anda neile eeskuju joomise või pidutsemisega. See käib kõigi puhul nii, kes noortega tegelevad. Seega igaüks võib tõlgendada minu tegemisi enda jaoks nii nagu soovib, aga tegelikult tean vastuseid ainult mina ise.

Missuguse tulemusega loodate katsumuse läbida?

No sörkima ma sinna kindlasti ei lähe ja tahaksin ikka jooksu hästi ära teha, aga eks palju sõltub ka teistest sportlastest. Ma ei anna lubadusi, aga olen võitleja, seega kellelegi puhkust ma seal ei anna. Eks kõigepealt tuleb vaadata, mida keha teeb ja oluline on kuulata iseennast ja vastavalt sellele hoogu juurde anda või vastupidi maha võtta. Strateegiat kui sellist pole ma veel mõelnud. Võib-olla on kõik sobiv ja jooks läheb suurepäraselt.

Ja katsumusele lähete täiesti üksi, tiimi kaasas pole?

Minul oma väljakutsetel jah tugimeeskonda kaasas ei ole. Võib-olla tuleb kohale minu hea sõber, aga mitte raja äärde toetama, vaid elus uut kogemust saama. Ma teen neid asju pigem üksi, sest ma ei ole Rait Ratasepp. Tema on omal alal ikkagi professionaal, mina olen tänavatantsija, kes on muutnud oma tegevusvaldkonda ja tõestab, et ei pea kinni jääma oma mugavustsooni, vaid muutused on alati positiivsed. Olen näinud, et inimestel on alati selliste sportlaste nagu Ratasepp kohta midagi öelda, kuid tihtipeale ei kujuta inimesed ette, kui räigelt on vaja teha tööd, sest miski ei tule niisama.

Lisaks põhjus, miks keegi midagi teeb, ei ole ju otseselt kellegi asi. Igaüks võib teha seda, mida ta hing ihkab, me elame vabal maal ning kui kurja teistele ei tehta, siis ju polegi midagi öelda. Samamoodi vaatavad inimesed, kes ei joo alkoholi, neid, kes seda mürki endale liitrites kõrist alla valavad, kuid ei ütle kellegi kohta mingit kommentaari, et miks sa jood? Aga vastupidi on küll!

Joel Juht. Foto: Erakogu