«Tal oli jäme metallkett kaela ümber, kuut oli soojustamata ja koer ei saanud vahel päevade kaupa süüa,» selgitab loomakaitse liit, miks nad Viljandis elavalt proualt lemmiku ära võtsid. Tänaseks on Viljandi vallavalitsus aga kohtusse pöördunud, nõudes valla eestkoste all olevale prouale koera tagastamist. «Mööname, et teatud puudujääke oli, kuid nende puudustega on tegeletud ja kui Karu tagasi tuleb, on tal uus kuut ja kõik vajalik olemas,» lubab Viljandi vallavalitsus.
VALD VS. LOOMAKAITSE LIIT ⟩ ⟩ «Ta oli lühikese metallketi otsas!» Viljandi proualt võeti koer käest, ent vallavalitsus nõuab looma tagastamist
Eestimaa Loomakaitse Liit avaldas ühismeediasse tehtud postituses, et Tusti külast päästeti koer nimega Karu, ent nüüd nõuab Viljandi vald nende eestkoste all olevale prouale koera tagasi. Pöördutud on suisa kohtusse.
Loomakaitse liidu sõnul peeti koera aga ebainimlikes tingimustes. Karu-nimeline koer oli lühikese keti otsas, metallkett vahetult kaela ümber. Lisaks ei saanud koer loomakaitse liidu sõnul vahel päevade kaupa süüa, tema karv oli hoolitsemata ja vaktsiinid tegemata. «Keti piirkond oli risune, kuut nõuetele mittevastav, puudus puhas joogivesi ja sobiv toit,» rääkis Pille Tees Eesti Loomakaitse Liidust. Peale selle tuvastati veterinaarkliinikus Karul väga tugev kõrvapõletik ja kuulmekile kahjustus.
Pille Teesi sõnul loovutas omanik koera ise läbirääkimiste tulemusel. «Ta möönis, et ei saa hakkama koera pidamisega ja koerale vajaliku hoolitsuse võimaldamisega, veelgi enam koeraga jalutada ja talle ravi tagada,» sõnas Tees. Ta tõi esile, et valla eestkoste all oleval proual on ka kaks kassi, kes on samuti hooletusse jäetud ja keda toidavad väidetavalt naabrid.
Vald vs. loomakaitse liit
Nüüd võitleb Viljandi vallavalitsus aga selle eest, et valla eestkoste all olevale prouale koer tagasi antaks. «Jäetakse tähelepanuta, et koer on haige ja vajab ravi, ta vajab ka pidevat hoolitsust, tegelemist ja sotsialiseerimist,» on loomakaitse liit valla käitumisest hämmingus. Vald olevat lubanud, et kui koer tagasi perenaise juurde saab, muretsetakse talle korralik kuut ja kaelarihm.
Viljandi valla kommunikatsioonijuht Rain Porss möönis, et vallal puudub info looma väärkohtlemisest või piinamisest. «Kui meil oleks selline info, siis ilmselgelt oleks olukord teine ja me ei seisaks kutsa tagasisaamise eest,» nentis Porss. «Kui vallal oleks mingisugunegi kahtlus, et seda koera on väärkoheldud või lausa piinatud, aitaksime Karule uut kodu leida. Aga olukord ei ole selline – meil on siin üks kurb vanaproua, kelle sõber hoovist minema viidi. Ta on mulle nuttes kinnitanud, et soovib koera tagasi, ja et kas me aitame teda.»
Porss tunnistas, et teatud puudujääke vald koera pidamisel siiski tuvastas: kett oleks võinud pikem olla, kuut veidi tihedam, kiip pandud ja vaktsiinid tehtud. «Nende puudustega on tegeletud ja kui Karu tagasi tuleb, on tal uus kuut ja kõik vajalik olemas,» kinnitas Porss.
Väärkohtlemine on kuulujutt?
Kui loomakaitse liit tõi esile, et omanik on alkoholijoobes olles koera väärkohelnud, siis Viljandi valla kommunikatsioonijuht seda tõeseks ei pea. «Jutud koera väärkohtlemisest on kuulujutu tasandil. Valla inimesed, kes tema juures regulaarselt käivad, räägivad vastupidist: tihti on Karu proual toas seltsis. Inimesed, kes perenaist tunnevad ja temaga regulaarselt kohtuvad, on öelnud, et nad ei usu seda piinamise ja väärkohtlemise juttu. Nende kogemus näitab just vastupidist: inimene hoolib oma koerast. Proua hoolitses kenasti selle eest, et kutsal oleks toit ja puhas kaevuvesi ees. Linnas süüa ostmas käies muretseb ta kõigepealt söögi kutsale ja siis alles endale. Olen ise proual külas käinud ja küsisin talle silma vaadates, et kas sa oled koera löönud või kuidagi väärkohelnud, ning tema vastus oli konkreetne: «Ei, mitte kunagi.»»
Loomakaitse liit väidab ka, et omanik loobus koerast ise läbirääkimiste tulemusel ja sai selle eest 100 eurot, ent valla kommunikatsioonijuhil on teistsugune nägemus. «Rääkisin temaga [koera omanikuga] sellest ja ta ütleb, et ei saanud aru, mille eest talle see raha pihku suruti. Igaüks võib ise mõelda, kui eetiline on selline tegevus teadmises, et tegemist on valla eestkostel oleva inimesega. Eks siin ongi küsimus pigem selles, et kas MTÜ esindaja võib tulla kellegi kaebuse peale õhtul kohale ja teie koera lihtsalt minema viia. Eriti kui see inimene on valla eestkoste all, ja temaga veel mingeid tehinguid sõlmida – ei tundu kuidagi õige.»
Kohtutee
Nii nagu mainitud, on Viljandi vald Eesti Loomakaitse Liidu kohtusse andnud, et koer valla eestkostealusele tagasi võidelda. «Loomakaitse liit oli valmis sõlmima mõistliku kompromissi, et vältida kohtus käimist. Pakkusime, et tasume kõik ravikulud ise ja koer kuulub n-ö ka valla nõusolekul, omaniku nõusolek oli olemas, Eestimaa Loomakaitse Liidule,» sõnas liidu esindaja. Valla ettepanek aga oli, et tasuvad veterinaarkulud ja koer läheb tagasi omaniku juurde, kuhu luuakse parem kuut ja tingimused.
«Hetkel on kohtumenetlus pooleli, kompromissi ei ole saavutatud,» nentis Viljandi valla kommunikatsioonijuht Rain Porss.