Päevatoimetaja:
Katrin Lust
(+372) 56681734

Elvas Verevi rannas uppunud poisi leidis veest 10-aastane tüdruk. «Mu tütar oli šokis»

Copy
Verevi ranna lastebassein.
Verevi ranna lastebassein. Foto: Triin Roos, Elu24

16. juulil kustus ühe väikese poisi eluküünal. Vaatamata arstide pingutustele ei õnnestunud Elva Verevi rannas vee alla vajunud lapse elu päästa. Poisi leidis veest kümneaastane tüdruk, kes oli juhtunust vapustatud. «Ta nuttis ja oli väga selle poisi pärast mures,» ütleb tüdruku ema. Mõistagi tekib küsimus, kuidas sai kohutav õnnetus juhtuda rannavalvega rannas. «Traagilised sündmused juhtuvad alati halbade juhuste kokkulangemisel,» tõdeb G4Si esindaja.

Pühapäeval leidis Elvas Verevi rannas aset traagiline sündmus: uppus seitsmeaastane poiss. Tartu Postimees kirjutas esmaspäeval, et pühapäeval kella 17.20 paiku pöördus rannavalvurite poole murelik ema, kelle poeg oli kadunud. Rannavalve alustas otsekohe lapse otsimist ning poiss leiti vee alt umbes veerand tundi pärast eeldatavat kadumisaega. Alustati elustamisega ja meedikud viisid lapse reanimobiiliga Tartusse haiglasse, kus ta õhtul suri.

Teisipäeva pärastlõunal oli lastebassein tühi.
Teisipäeva pärastlõunal oli lastebassein tühi. Foto: Triin Roos, Elu24

Mainitud artiklit on sotsiaalmeedias kommenteerinud sajad inimesed, kes avaldavad lähedastele sügavat kaastunnet. Kommenteerijate seas on ka Kerstin, kelle tütar poisi lastebasseini alalt vee alt leidis. «Mu kümneaastane tütar leidis selle poisi vee alt. Tütar jooksis paanikas veest välja, et seal on keegi põhjas. Alles siis rannavalve läks seda vaest last veest otsima,» kirjutas ta.

Kerstin ütles Elu24-le, et tema tütar leidis vees elutu lapse. Naine rääkis, et teda ennast rannas kohapeal ei olnud, kuid tütar viibis Elva rannas koos oma tädiga. «Elame Soomes, aga tütar on praegu tädi juures Elvas. Tütar oli tädiga seal ujumas. Sündmusest sain ise osa videopildi vahendusel. Mu tütar on muidu nagu kalju, aga niimoodi teda nutmas nähes... Ta oli šokis, ta oli väga selle poisi pärast mures,» avaldas Kerstin. 

Teisipäeva pärastlõunal valitses Verevi rannas tühjus, vaid mõned noored olid kohviku katuse all hoovihma eest varjus. Kaks vetelpäästeneiut, kes rannavalve majakeses olid, ei olnud tööl pühapäeval, mil õnnetus juhtus. Küll aga olid nad vestelnud kolleegidega ja teadsid näidata umbkaudset asukohta lastebasseinis, kust poiss leiti.

Vetelpäästjad näitavad, kui sügavalt lastebasseinis 7-aastane poiss vee alt leiti.
Vetelpäästjad näitavad, kui sügavalt lastebasseinis 7-aastane poiss vee alt leiti. Foto: Triin Roos, Elu24

Suurem poiss hüppas selga? 

Ühismeedias väidetakse, et on võimalus, et laps vajus vee alla, kuna suurem laps hüppas talle selga. «Kindel, et see lapsuke uppus ise? Sest nähti, et suurem poiss hüppas hukkunud lapsele selga ja nii see lapseke enam pinnale ei tulnudki. On see õige või vale, aga teatud lapsed nii räägivad, kes seal ligidal olid,» kirjutab kommentaari jätnud naine.

«Meil sellised andmed puuduvad,» ütleb Verevi rannas rannavalvet korraldava AS G4S Eesti kommunikatsioonijuht Maxim Tuul, kommenteerides väidet, nagu oleks keegi uppunud poisile selga hüpanud. «Lapse ema teavitas kella 17.20 paiku rannavalvureid, et ta poeg on kadunud, mille peale alustati lapse otsinguid. Teised järves ujunud lapsed leidsid poisi vee alt umbes 15 minutit pärast eeldatavat kadumise aega. Rannavalvur tõi lapse veest välja,» selgitab Tuul. 

Lisaks lastealale on ohukohaks hüppetorn

Verevi rannas hakkab silma, et vetelpäästjad asuvad oma majakese juures ja jälgivad rannas toimuvat sealt. Tekib küsimus, miks ei valva üks nendest lastebasseini juures, kui rannas on palju rahvast ja vees supleb arvukalt lapsi.

Vetelpäästjad jälgivad rannas toimuvat üldjuhul oma majakese juurest, mis asub eemal lastebasseinist. Lastebassein paistab paremalt.
Vetelpäästjad jälgivad rannas toimuvat üldjuhul oma majakese juurest, mis asub eemal lastebasseinist. Lastebassein paistab paremalt. Foto: Triin Roos, Elu24

«Verevi järve ääres on ohukohtadeks lisaks lastealale ka hüppetorn ja seal toimuv, samuti mõlemal pool silda olev ujumisala, mis on üsna pikk. Rannahoone juurest on kogu ala kõige paremini nähtav. Lisaks teevad rannavalvurid nii jalgsi- kui paadipatrulle. Kindlasti on lastebasseinis toimuv väga tähtis, aga abistada tuleb kõiki,» selgitab G4Si esindaja.

Tuul annab ka ülevaate Verevi ranna viimaste aastate sündmustest, mille põhjal ei saa öelda, nagu toimuks Verevi rannas õnnetusi sageli. «Viimane traagiline õnnetus juhtus 2020. aastal, kui kaks välismaalasest teismelist poissi samal ajal sattusid õnnetusse. Mõlemad päästeti,» ütleb Tuul. 

«Sel aastal on G4Si rannavalve Verevist välja toonud 19-aastase nooruki, kellel sai jõud otsa, ja ilma rannavalvuri abita oleks võinud olukord kurvalt lõppeda. 2016. aastal oli õnnetus, kui vesirattaga järvele läinud naised läksid ümber ja üks neist ei osanud ujuda. Rannavalve tõi naise veest välja,» räägib ta. «Veel enne seda on G4S õnnetuse registreerinud 2013. aastal, kui poiss kukkus hüppetornis turnides alla platvormile ja sealt vette. Rannavalvur tõi kannatanu veest välja ja kutsusime kiirabi. Poiss pääses puusa juures oleva verevalumi ja ehmatusega.»

Vetelpäästjate maja Verevi rannas.
Vetelpäästjate maja Verevi rannas. Foto: Triin Roos, Elu24

«Seega ei saa väita, et Verevis toimub erakordselt palju õnnetusi. Enamiku juhtumite korral õnnestub rannavalvel halvim ära hoida. Loomulikult soovime me kõik, et selliseid traagilisi juhtumeid poleks üldse,» lausub Tuul, lisades, et traagilised sündmused juhtuvad alati halbade juhuste kokkulangemisel.

«Siinkohal tasub siiski vanematele meelde tuletada, et randades on kehtestatud reegel, et alla 12-aastastel lastel on keelatud rannas viibida ilma täiskasvanuta. Lapsega kaasas olev lapsevanem või muu täiskasvanu vastutab ka lapse ohutuse eest. Täiskasvanute puhul on randades kõige ohtlikumaks alkoholi tarvitamine, mille tagajärjel ei suudeta enam oma kehvemaks muutunud võimeid adekvaatselt hinnata,» ütleb Tuul.

Kedagi ei saa süüdistada

Kümneaastase tüdruku tädi, kes temaga koos rannas oli, ütles Elu24-le, et on tüdruku üle uhke, et ta julges poissi leides kohe kõvasti häält teha. «Kindlasti paljud ei julgeks seda. Ka mitte paljud täiskasvanud,» sõnab ta. «Õnnetused ei hüüa tulles ja antud olukorras ei saa kohe kindlasti kedagi süüdistada. Esimesena süüdistatakse kohe rannavalvet, aga nad ometi pole lapsehoidjad. Siis süüdistatakse vanemaid, aga piisab vaid ühest sekundist, kui sa pilgu ära pöörad ja lapse silmist kaotad... Mitte ükski lapsevanem ei peaks ega ka ei tohiks sellist valu tunda, nagu praegu need vanemad läbi elavad,» räägib naine.

«Sama hästi võiks süüdistada kõiki rannas ja vees viibijaid, keda oli tol momendil väga-väga palju.»

«Alati on lihtne inimesi sildistada ja süüdistada, aga kahjuks see kedagi tagasi ei too ja kellegi südamevalu ära ei võta. Sügav kaastunne lähedastele.»

Tagasi üles