Laulupidu oli igati vinge, meretäiest vihmast hoolimata. Veel vingemateks võib aga lugeda nende pidu igati naeruvääristavaid reaktsioone, kes ennast muidu ainsateks õigeteks rahvuslasteks peavad, kirjutab Juku-Kalle Raid. Silma jäi muuhulgas ka Riigikogu liikme Kert Kingo hädakisa sotsiaalmeedias.
ELU25 ⟩ Juku-Kalle Raid: Kert Kingo ja teiste EKRE antifa-küttide uskumatud seiklused laulupeol (11)
Laulupeo tuli polnud veel kustunudki, kui juba hakkas peale hala. Ei ole vast mõtet kukkuda tsiteerima kõiki neid, kes programmi kallal virisesid, sest see on kõik armsa laulu- või tantsulapse süütu unenägu. Pigem paistis silma üsna teada-tuntud kildkond, keda paistab ühendavat armastus Helmede partei vastu. Mõni nutab, kuidas nähtu paneb teda tundma "valu ja kurbust", teine pajatab "suurest häbitundest eestlaste pärast", mõni soiub, et "pole kunagi aru saanud selle sündmusega seotud tundepuhangutest".
Rahvusvaheline fašism?
Viskaks korraks sellele seltskonnale pilgu peale, nad on olemas ja neist möödavaatamine neid olematuks kuidagi ei tee. Seda enam, et "eluülikooli" lõpetanud inimesed ajavad oma hinnangutes kõik lootusetult sassi. Teada värk. Näiteks tantsupeo etenduses "Sildade põletamine" kasutatud anarhiamärki peavad mitmed geeniused "Antifa" märgiks. Antifa liikumine on meile kõigile teada eriti just Venemaalt, selle liikumise sellid võitlevad sihukese märgi all "rahvusvahelise fašismi" vastu. Pole mõtet meelde tuletadagi, et "rahvusvahelise fašismi" kultiveerimisega paistab selle kildkonna arust jõuliselt silma ka Eesti.
Siinkohal on veendunud vasakglobalistid, kes tõepoolest vaenavad kõike rahvuslikku, üllataval kombel ühisel kelgul EKRE vihasemate vendadega
Aga võtame ükshaaval. Kui laulu- ja tantsupidu ei meeldi, on sellega ju kõik korras. Ei peagi. Kuigi vähe kummaline on lugeda arvamusi, justkui oleks see pidupäev padunatsionalismi ilming, mille koht ammuilma ajalooarhiivides. Mis mitte kuidagi kohe ei sobivat tänasesse toredasse avatud maailma.
Siinkohal on veendunud vasakglobalistid, kes tõepoolest vaenavad kõike rahvuslikku, üllataval kombel ühisel kelgul EKRE vihasemate vendadega, kes muidu ennast ainsateks tõelisteks rahvuslasteks peavad. Kummalegi ei sobi laulupidu kui eesti rahva iseolemise märk kohe üldse mitte. Ühesõnaga – üsna skisofreeniline karikatuur.
Kert Kingo etteaste
Samas, miks mitte – juba Mart Helme põrutas kunagi 1980ndate lõpu laulva revolutsiooni kohta, et see olla massihüsteeria, ei midagi muud. Loomulikult korjavad selle vapustava mõttetera üles Helme jüngrid, keda sotsiaalmeedia tutvustustest tunneb ära stroofi "mõtlen oma peaga" järgi.
Riigikogulane Kert Kingo näiteks ei viitsinud Indrek Koffi kirjutatud tekstidesse ja tantsulavastuste mõttese üldse süveneda, kuna talle kargas silma anarhia-märk.
"See on täiesti lubamatu, et lapsed sellisesse olukorda pandi, kus nad peavad vägivaldsete märatsejate sümboolikat kandma ja "tantsuga" nende sümbolit looma", ahastab Kingo näoraamatus ja jätkab: "Lubamatu on ka see, et Eesti rahvuspeol ülistatakse vägivalda ja sellist märatsejate liikumist. Kas see on nüüdsest Eesti rahvuslik põhiväärtus?"
Kust pagana kohast Kert Kingo noorte tantsus "vägivalla ülistamise" üles kaevab, jääb täiesti selgusetuks. Kingoga meenuvad pigem tema pajatused ajast, mil ta tuias ringi IT-ministrina ja arvas, et ka tänases maailmas võiks rääkida ainult eesti keeles.
Viha kõikide ja kõige vastu
Keegi Edmond Penu, kes jagab usinalt püha Varro Vooglaiu postitusi, paneb aga täiesti hullu, ajades sassi anarhia sümboolika "antifašistide" omaga. Tema intellektuaalne piruett on lausa hoomamatult vägev ning samavõrra totter, nagu "omapealastel" ikka olema kipub. Palun väga:
""Sillad Põlevad" Noorte tantsupidu, degenereerunud ja oma peaga vähe mõtlevad noored nagunii ise ei ole võimelised milleski aru saama, vahivad kuulates suu ammuli pealt kui keegi end prohvetiks pidav tõekuulutaja nende ajukäärusid peseb. Antifa, kõige vasakradikaalseim ja vägivaldseim ühendus maailmas üldse, täna Prantsusmaal, homme Ühendkuningriigis ja siis Eestis. Muljet avaldab, kuidas selline asi üldse läbi lasti, kus nende lastevanemate silmad on?"
Kui rahvusluse aadressil hakkavad vihast pläma ajama need, kes ennast "rahvuslaseks" kutsuvad, annab see põhjuse küsida: kas kõige vingemad rahvuslased on ka tegelikult rahvuslased?
Üldiselt tunneme siin ära leksika, mida kasutavad EKRE kõige andunumad imetlejad, need tegelased, kes alati esirinnas millegi vastu võidelda tahavad.
Kord sõidavad koos maksudega Lätti, siis esindavad "Nursipalu rahvast", siis sõimavad Kaja Kallast, kes on süüdi isegi neis pattudes, mida keegi veel teinudki pole; lisandub kõiketeadev kädin "peavoolumeedia", "vabamüürluse", "soroslaste" ja pagan teab milliste müütiliste organisatsioonide vastu. Rääkimata kurjadest homodest.
Mnjah, Mardi poeg Martin hüppas ju isegi riigikogu kevadisel istungjärgul pulti täiesti enneolematu moodustisega, nimelt terminiga "liberaalne fašism".
Igasugused paralleelmaailmad on paratamatu nähtus, selge see. Kui aga rahvusluse aadressil hakkavad kibekõnesid ja vihast pläma ajama need, kes ennast "rahvuslaseks" kutsuvad, annab see ülejäänutele siiski põhjuse tõstatada küsimus: kas kõige vingemad rahvuslased on ka tegelikult rahvuslased?
Või pigem lihtsalt kibestunud, solvunud, kurjad ning üsna rumalad tüübid.
Tasuks veidikene selle üle mõtiskleda.