/nginx/o/2023/07/03/15433112t1hee30.jpg)
Nii kasiinodesse endisse kui ka inimestesse, kes kasiinosid külastavad, kiputakse sageli suhtuma teatud umbusuga. Arvatakse, et kõiki kasiinokliente ühendab vaid hasart ning kirg kasiinomängude vastu. Tegelikult külastavad kasiinosid aga väga erinevad inimesed, kel on sinna minemiseks mitmeid erinevaid põhjuseid. Võttes aluseks kasiinos viibimise eesmärgi, võime jagada kasiinokülastajad neljaks erinevaks rühmaks.
Kuigi arvatakse, et „inimesed tänavalt“ kasiinodesse päris niisama ei satu, pole see kaugeltki nii. Päriselus on pea pooled maapealsete kasiinode klientidest jõudnud sinna täiesti juhuslikult. Seejuures pole paljud neist tulnud isegi niivõrd mängima, vaid näiteks mõnda esinemist vaatama, pokkeriturniirile, spordivõistlusi jälgima või lihtsalt aega veetma. Ajendiks võib olla ka odav alkohol või parajasti mängusaalis viibivad sõbrad. Samuti moodustavad olulise osa juhuslikest klientidest turistid. Aga ka internetikasiinodesse satutakse sageli üsna juhuslikult. Näiteks mõne reklaambänneri avamise järel, sõbra soovitusel või siis lihtsalt uudishimust.
Juhuslike klientide käitumine on kõige ettearvamatum. Paljud neist ei pööra kasiinomängudele mingit tähelepanu, kuid mõni võib mängida ka kõrgetele panustele. Kuna osadest juhuslikest külastajatest võivad saada perspektiivsed kasiinokliendid, pingutavad kõik kasiinod selle nimel, et neile jääks (esimesest) külastusest hea mulje ning oleks hiljem põhjust tagasi tulla. Selleks meelitatakse juhuslikke kliente vähemalt oma andmeid esitama, et nendega tulevikus suhelda. Kindlasti ei pääse sellest klassikalistes internetikasiinodes, kus tuleb juba kontot avades oma meiliaadress sisestada. Seevastu paljud kiirkasiinod Eestis seda ilmtingimata ei nõua.
Sinna kliendirühma kuuluvad mängijad on kasiinode jaoks kahtlemata kõige ideaalsem sihtgrupp. Nad tulevad kasiinosse lõbutsema ning enamasti on meelelahutusmängijatel ka piisavalt raha, et võimalike kaotustega leppida. Neid huvitab eelkõige hea meelelahutus ning nad teavad, et pikemas perspektiivis kasumisse jääda on sisuliselt võimatu. Sageli meelitavad meelelahutusmängijad kasiinodesse ka oma sõpru ning osalevad sotsiaalmeedias toimuvates kampaaniates, aidates sel viisil kasiinodel end reklaamida.
Meelelahutusmängijatele pööratakse alati enim tähelepanu. Nende ergutamiseks on palju boonuseid, nendega suheldakse personaalselt ning neile on suunatud erinevad püsikliendiprogrammid. Suurim oht meelelahutusmängijaid kaotada tekib siis, kui konkurent hakkab pakkuma paremal tasemel meelelahutust. Suurtes linnades võib see väljenduda näiteks uue ja suurema kasiino asutamises, internetis aga kliendi meelitamises mugavama, kiirema arveldamise või parema klienditeenindusega mängukeskkonda.
Mängusõltlased on enamasti kõige tulusam, kuid ka kõige ohtlikum sihtgrupp. Arvatakse, et nende osakaal kasiinoklientide üldarvust on vahemikus 5-25%, kuid tegelikult on seda numbrit väga keeruline määrata. See sõltub nii kasiino asukohast, suurusest kui paljudest muudest eripäradest. Lisaks on mitmeid kliente, kes kõiguvad kuskil „sõltlaste“ või „meelelahutusmängijate“ rühma vahel.
Mängusõltlased on kirglikud mängijad, nende käibed on suured ning kokkuvõttes teenivad kasiinod tänu probleemsetele mängijatele palju raha. Leidub koguni selliseid mängusaale, mis püsivadki elus vaid tänu väikesele grupile sõltlastele. Siiski on oma äri ehitamine sõltuvusprobleemidega inimestele ebaeetiline ning ka äriliselt äärmiselt libedal jääl kõndimine.
Paljudel sõltlastel on halb maine ning raha, millega nad mängivad, pole alati hangitud ausal teel. Neid iseloomustavad sügavad psühholoogilised probleemid, mis võivad väljenduda halvas käitumises ning kasiinotöötajate kiusamises. Nad vajavad erinevaid boonuseid ning erilist tähelepanu, vahetades vastasel juhul mängukohta. Samuti võivad sõltlased kehtestada endale ka mängukeelu ning mängimise täielikult lõpetada.
Ideaalis eelistasid kasiinod olukorda, kus kõikidest sõltlastest saaksid meelelahutusmängijad. See tähendab, et nad mängisid endiselt edasi, kuid ei paneks alati kõike mängu ning tuleksid kasiinosse eelkõige lõbu ja emotsioone otsima. Leidub isegi selliseid mängukorraldajad, kes püüavad ise oma mängijad ohjes hoida. Näiteks Paf määrab kõikidele oma klientidele – tahavad nad seda või mitte – aastase kaotuste limiidi. Seejuures on kaotuste limiit seotud mängija vanusega.
Kui kõik eelmised kolm kliendigruppi on tulnud kasiinosse piltlikult öeldes raha kulutama, siis neljanda - elukutseliste mängijate – eesmärk on risti vastupidine. Nemad teenivad kasiinodes elatist või lisatulu ning on oma otsustes alati ratsionaalsed. Vaid vähesed neist tarvitavad alkoholi ning sedagi vaid marginaalses koguses. Elukutselised mängijad ei mängi ühtegi mängu, kus „majal“ on eelis ning peavad ülejäänuid mängijaid ullikesteks.
Elukutseliste mängijate hulka kuuluvad näiteks pokkeriprofid, spordiennustajad, kaardilugejad Blackjacki laudades ning vaid tulusates boonuskampaaniates osalevad mängijad. Kui varasemalt kuulusid sellesse kategooriasse ka kaardipetturid ning muu sulid, siis viimasel ajal neid vähemalt Eestis praktiliselt ei leidu. Ühiskond on väike ning kasiinodes tipptasemel turvaseadmed ja piisavalt tihe kontroll, mis pettused eos välistab. Lisaks ootab kasvõi ühel korral millegi kahtlasega vahele jäänud sullereid pikaajaline või suisa eluaegne mängukeeld.
Kuna elukutseliste mängijate sihiks on raha teenimine, siis kasiinod neid kindlasti ei armasta. Teatavaks erandiks on vaid pokkeriprofid, kuna viimaste sissetuleku allikaks pole kasiino, vaid teised mängijad. Seevastu elukutseliste spordiennustajate panuste limiite kärbitakse ning internetikasiinodes ainult boonuseid jahtivad mängijad lülitatakse edasistest pakkumistest välja. Ka mitmed kasiino mängud on ajapikku reegleid muutnud ning endised trikid (näiteks kaartide lugemine Blackjackis) enam ei tööta. Kui keegi ka piirangutest hoolimata endiselt ainult võidab, võetakse tema tegevus nii või naa luubi alla ning võib juhtuda, et ühel hetkel kehtestatakse talle lihtsalt vastavasse kasiinosse sisenemise keeld. Välistada ei saa sedagi, et kasiinod problemaatiliste klientide andmeid konkurentidega jagavad või vahetavad.