«Järgmine kord veel paremini!» Netirahvas annab nõu, kuidas tantsu- ja laulupidu edendada

Vihma eest põgenevad laulupeolised Foto: Taavi Sepp

«Veevool kandis erinevat prügi nagu laevukesi jõel» ja «Äkki paneks edaspidi lauludele subtiitrid alla?» XIII noorte laulu- ja tantsupeo emotsioonid on üleval ning vihmast hoolimata oli pidu edukas, kuid eestlastel on siiski tähelepanekuid, kuidas saaks laulu- ja tantsupidu veelgi paremaks teha.

Prügi

Sel suvel toimus pidu esimest korda taaskasutatavate nõudega. Nii lauljad-tantsijad kui ka pealtvaatajad said nõud kohapealt. Ka külastajatele müüadi süüa-juua pestavatest plastnõudest. Nemad pidid erinevalt esinejatest maksma ka pandiraha. Kokku kulus uue nõudesüsteemi rakendamisele umbes 100 000 eurot.

Sellegipoolest olid lauluväljaku ümbruses asuvad prügikastid peo lõpuks ummistunud vihmakeepidest ja muust prügist.

Elu24-ga jagas sündmuskohalt pilte laulupidu külastanud lapse ema, kelle sõnul nägi tütar, kuidas veevool kandis nina eest läbi erinevat prügi nagu laevukesi jõel. «Krõpsupakid, mahlapakid ja kõike muud, mida oli maha visatud. Rongkäigus kasutatud väikesed Eesti lipukesed olid igal pool vedelemas maas, nii laval kui puude all. Samas loomulik, vihmast märgunud lipukest ei saanud enam kasutada, aga kas need tuli lihtsalt maha visata on ise küsimus,» räägib naine.

Lauluväljaku ümbruses asuva bussipeatuse prügikast oli vihmakeepidest ummistunud. Foto: Lugeja foto

Parkimine

Juba ammu hoiatati XIII noorte laulu- ja tantsupeo külastajaid, et liiklus ja parkimine on nädalavahetusel raskendatud. Sellest hoolimata parkisid mitmed autojuhid enda sõiduki kohta, mis selleks ette nähtud ei ole.

«Lapsed jaksasid südalinnast lauluväljakule 5 km jalutada. Papad, mammad ja muidu autoajud peavad ikka treppi sõitma. MUPO probleemi ei näe. Peaasi et liiklust ei takista,» säutsus Sander Olo, kes tundis jalakäijate ohutuse pärast muret.

Kaasaegse lääneriigina võiks näha ette rohkem parkimiskohti lauluväljaku ümbrusesse, eriti veel sellise ilmaga kus, mõnus koju jalutamine ei tule kõne alla…

— Ago Press (@agopress) July 3, 2023

Vaata Elu24 suurest galeriist, kuhu autojuhid enda sõidukid parkisid!

Laulupeo repertuaar

Netirahva sõnul on laulupeo repertuaar aegunud ning kavasse võiks tuua uuemaid ja värskemaid lugusid, mida noored ka hea meelega laulaksid.

Ka rahandusministri nõunik Kersti Kracht soovitab laulupeo repertuaaris muudatusi teha. «Miks ei ole laulupeo repertuaaris Alo Mattiiseni laule? Kes oskab sellele vastata?» tunneb ta muret. «Muidugi on tore, kui kirjutatakse spetsiaalselt 2023. aasta laulupeoks laule, aga miks nii-öelda rahva südant soojendavad ja populaarsed laulud välja jäetakse?» jagas Kracht Facebookis.

Urmas Eero Liiv jagas Facebookis enda sõbralikku soovitust laulu- ja tantsupidude organiseerijatele: «Äkki paneks edaspidi lauludele subtiitrid alla? Saaks nii kaasa ümiseda kui ka uute laulude sõnumitele kergemini pihta.» 

Liivi meelest võiks kavas olla natuke kerglasemat ja hoogsamat muusikat, mis rahva korralikult käima tõmbaks ja pakuks rõõmu ning lusti kõige rahvalikumal moel. «Heatahtliku publiku ühisenergia ju puhta ripakil. Et oleks rohkem siukest lusti, ilu, pühalikkuse ja tõsisuse üles-alla dünaamikat. Eriti noorte peol,» jagas Liiv.

Bänd 5MIINUST arvas aga, et ka nende laul võiks olla osa laulupeo repertuaarist.

ainus asi, mis on nihkes…
et erootikapood pole laulupeo kavas.

millega tegeleme?

— 5MIINUST (@5MIINUST) July 2, 2023

Tantsupeoliste sümboolika

Riigikogu liige Kert Kingo jagas Facebookis enda arvamust tantulaste riietuse sümboolika osas. «See on täiesti lubamatu, et lapsed sellisesse olukorda pandi, kus nad peavad vägivaldsete märatsejate sümboolikat kandma ja «tantsuga» nende sümbolit looma. Lubamatu on ka see, et Eesti rahvuspeol ülistatakse vägivalda ja sellist märatsejate liikumist,» kirjutab Kingo. «Kas see on nüüdsest Eesti rahvuslik põhiväärtus?» tunneb ta muret.

Kingo sõnas toimetusele täpsustuseks, et vaatas tantsupeo etendust televisiooni vahendusel, kuna nii näeb tantsijate tekitatud kujundite ja jooniste üldpilti paremini. «Mõistan, mis sõnumit noorte (5.-12. klassid) tantsuga «Sillad põlevad» edasi taheti anda, AGA kuskilt peab eetika piir minema. Selle tantsu sisu ja mõtet oleks saanud ka ILMA nende äärmuslike sümboliteta edasi anda. Vaatasin seda tantsu päris mitu korda, kuna lihtsalt ei suutnud uskuda seda, mida nägin.»

Kingo leiab, et oli täiesti sobimatu tuua Eesti ajaloolisele kultuuriüritusele ja panna noori kandma väga negatiivse kuvandiga, teistes ühiskondades laiemat kõlapinda leidnud vaenavat sümbolit ja läbi tantsu seda kujundit terve tantsuplatsi ulatuses kuvada. «Sellised detailid ja nende tähendused peavad olema väga põhjalikult läbi kaalutud. Arvestades, et tantsuetenduse terviku (nii riietuse, muusika, jooniste jms) loomine on meeskonnatöö, siis tekib küsimus, kas tõesti mitte keegi ei pidanud seda sümbolit sobimatuks? Kas keegi ei vaevunud uurima selle tähendust ja seda, mida see esindab?» küsib Kingo ja arutleb, et kui need otsused tehti teadlikult, siis tekib tal küll palju küsitavusi kogu selle ürituse eesmärgi ja sõnumi osas.

XIII noorte laulu- ja tantsupeo pressiteenistus palub kõigil kommenteerijatel vaatlusalune kava tervikuna läbi vaadata ja kuulata ka vahetekste. «See aitab kindlasti aru saada tantsupeost kui tervikust. Kontekstist väljarebitud esiletõstete kommenteerimisega ei ole võimalik teost mõista ning see viib kogu diskussiooni aina kaugemale teosest endast,» sõnab laulu- ja tantsupeo pressiteenistus.

Vabatahtlike nappus

Täna hommikul pöördus abipalvega vabatahtlike poole laulupeo korraldusjuht Priit Mikk, kes vajas abi ürituse kokkupakkimisel. «Seniste vabatahtlike ramm on suuresti otsa lõppenud ja saan neist ka täiesti aru, aga pinkide kokkupakkimisel oleks vaja abi,» palub mees, kes vabatahtlikele omalt poolt vastutasuks vihmakeepe pakub.

Tasuline laulupidu

Osade jaoks jääb segaseks, miks laulupeo eest üldse maksma peab. Kas tõesti ei võiks suurüritus kõigile tasuta olla?

Lapsena osalesin erinevatel laulupidudel nii orkestrandi kui koorilauljana. Pärast seda kui ma sain teada, et see on piletiga üritus (arvasin, et kõigile tasuta), siis see rikkus minu jaoks kõik. Tavaline kommertsüritus, mille bränding "isamaaline" ja "laulupidu" → kommertsedu.

— Robert (@proviisor) July 1, 2023

Twitteris tekkinud tulises arutelus jagunesid säutsujad kahte leeri. Oli neid, kes leidsid midagi, mille üle kiruda, ja neid, kes kaitsesid armastusest laulu- ja tantsupeo vastu suursündmuse korraldamist iga hinna eest.

Mu meelest on tore, et Laulu- ja tantsupidu on veel mingi ime läbi kultuurisõjast puutumata. 0 optimismi, et nii kauaks jääb.

— Tõnis Tatar (@TonisTatar) July 1, 2023

Rahvas on arvamust avaldanud, soovitused korraldajatel kõrva taha pandud ning järgmisel korral läheb loodetavasti ürituse korraldamine veelgi sujuvamalt.