Gobi kõrbest leiti kadunud osa Suurest Hiina müürist

Gobi kõrb Mongoolia Ömnögovi provintsi alal Foto: Wikipedia.org

Rahvusvahelise teadlastemeeskonna sõnul jõudsid nad Suure Hiina müüri kadunud osa jälile.

Kaardirakenduse Google Earth abil tehti Lõuna-Mongoolias Gobi kõrbes 2011. aasta augustis kindlaks ehitisjäänused, mille pikkus on 100 kilomeetrit, kirjutab National Geographic.

Hiina valitsejad lasid Suure Hiina müüri ehitada mongollastest sissetungijate vastu.

Säilinud müüriosad on kahe meetri ja 75 sentimeetri kõrgused.

Uurimismeekonna juhi, arheoloog William Lindesay sõnul tunti seda müüriosa ka kui Tšingis-khaani müüri.

«Siiani oli meil selle müüriosa kohta väga vähe andmeid. Nüüd leitud kahemeetrised osad on selle olemasolu kohta kindel kinnitus,» selgitas arheoloog.

Lindesay kinnitusel ei ole Mongoolia Ömnögovi provintsis asuvat müürilõiku varem uuritud.

«Mongoolia võimude sõnul oleme me esimesed välismaalased, kes selle juurde lubati. Seda on vaatamas käinud kohalikud, kuid neile ei ole see eriti huvi pakkunud,» tõdes uurija.

Google Earthi topograafilised viited andsid teadlastele vajaliku esialgse informatsiooni.

Teadlased tegid kohapeal kindlaks, et müüri tegemisel kasutati mudast telliseid ning kõrbes kasvava põõsa saksauuli oksi. Selle müüri juures on kasutatud ka vulkaanilist kivimit.

Lindesay arvates oli kunagine müür nüüd nähtavast vähemalt kahe meetri jagu kõrgem.

Arheoloogide sõnul veeti vulkaanilist päritolu kivimid kaevandusest kohale. See omakorda nõudis logistikat ja koostööd.

Mongoolia iidsetes tekstides seisab, et niinimetatud Tšingis-khaani müüri lasi ehitada khaani poeg Ögedei, et hoida ära metsikute gasellide tungimist tema maadele. Kuid samas on teada, et Gobi kõrbes selles piirkonnas ei leidu gaselle.

«Ei olnud mingit mõtet ehitada kõrbe loomade vastu müür,» sõnas USA päritolu Mongoolia ajaloo asjatundja Jack Weatherford.

Hiina ajaloolaste arvates lasid selle müürilõigu ehitada Hani dünastia esindajad umbes 115. aastal eKr.

Müüri ehitamisel kasutatud puidu ja nöörijäänuste süsinikmeetodil uurimine näitas, et müüri ehitati sadu aastaid. Ehitustööd toimusid umbes 1040 – 1160 pKr.

Need daatumid viitavad, et müüri lasi rajada hoopis Lääne Xia dünastia või lasid nad Hani dünastia poolt rajatud müüri renoveerida.

Arheoloogide sõnul oli neile üllatuseks, et nad ei leidnud paigast mitte ühtegi keraamikajäänust, prahti, raha ega relvi. Mitte mingid asjad ei näidanud, et seal oleks pärast ehitamist inimtegevust olnud või seda paika oleks valvatud.

Ka ei leitud sealt vahitornide jäänuseid, nagu neid on näha Suure Hiina müüri hästi säilinud lõikudel.

«Selle müüri ehitamine võis pooleli jääda, samuti ei paigutatud sinna juurde sõdureid,» tõdes Lindesay.

Oletatakse, et see müür oli liiga kaugel kõrbes, et see oleks kaitse seisukohast väga tähtis olnud.