RAHVAS RÄÄGIB ⟩ Kui lihtne või raske on leida tööd? «Minu kogemuse järgi on asi kohutav»

Rakvere töötukassa. Foto: Mailiis Ollino

Redditi suhtluskeskkonnas arutatakse, kui lihtne või raske on tänasel päeval Eestis tööd leida. Oma kogemust ning nõuandeid jagavad erinevatel ametikohtadel töötavad inimesed. «Ma kirjutan alati kaaskirja kaasa ja seda on korduvalt kiidetud,» ütleb üks kommenteerija. Nii mõnedki leiavad, et töö saamine on võimalik vaid tutvuste abil. Töötukassa esindaja annab ülevaate, kuidas tööturul sel aastal läinud on. 

Veebisaidil Reddit äratab tähelepanu arutelu, kus inimesed jagavad oma kogemusi seoses tööotsingutega. Sel teemal postituse teinud Redditi kasutaja palub teistel jagada oma kogemusi seoses töökoha vahetusega. «Kas keegi on hiljuti töökohta vahetanud? Kui jah, kuidas koha leidsid, kaua töö otsimisega aega läks ja mis valdkonnas töötad? Ma loodan, et paljud on saanud niiöelda kutsega otse tööle, aga kõigi elu nii ilus pole ja tuleb ka turult kohti otsida,» kirjutab ta lisades, et ta on täheldanud ametipositsioone, kus palk on võib olla isegi normaalne, aga töökoormus on 1,5 või koguni kahekordne. «Töötada mulle meeldib, aga tuleriidale ka minna ei tahaks,» ütleb arutelu algataja. 

Kas uut kohta leida on lihtne või raske? 

«Minu kogemuse järgi on asi kohutav. Mul on loodusteaduste magistrikraad ning kaks aastat erialast töökogemust ja väga raske on midagigi leida väljaspool Tallinnat. Isegi ametile, kuhu tausta suhtes oleks pidanud perfektselt sobima, ei saanud, sest leidus keegi, kes seda konkreetset tööd oli varem juba aastaid teinud,» jagab oma kogemust Anti.

Tarkvara arendajana tegutsev mees ütleb, et tal läks sisuliselt kolm kuud aega, et Eestis tööd leida. «See koht, kuhu sattusin oli ka selline, kuhu väga ei oleks soovinud, kuid rahaline olukord nõudis ning vähemalt inimesed tunduvad normaalsed siin, palk on arendaja kohal väga Eesti keskmine – 1800 eurot bruto,» ütleb ta. «Paar asja, mis ka võib-olla hoidsid tagasi mind, olid vähesed tutvused. Üldiselt hoian omaette ja siiamaani pole leidnud ühist keelt inimestega, kes on täielikult pereelul ja omavad oma elamist jms. Teiseks, tegin värskelt LinkedIni konto, nii et oli ka vähe tutvuseid seal (eriti oluline välismaa koha otsimisel). Kolmandaks oman väga spetsiifilise programmi arendamise oskust ja pea neli aastat olen seda teinud,» avaldab mees.

Üks kommenteerija leiab, et ilma hariduseta võib pareminigi minna. «Täna läheb parateaduste magistritel pareminigi! Õppida ei ole vaja ja tarokaardid saad R-Kioskist,» ütleb ta. 

«Eesti tööturg on jätnud ebameeldiva mulje,» leiab veel üks arvamuseavaldaja. «Mulle meeldib, kuidas viimasel ajal on leitud mingi copy-paste äraütlemise kiri a la «hindame su kogemust kõrgelt, aga hetkel läheme edasi teise kandidaadiga, aga see ei tähenda, et meie teed ei või tulevikus uuesti ristuda». Pea täpselt sama sõnastusega tuleb huvitaval kombel tekst nii CV keskusest kui oma värbamiskeskkonnaga ettevõtetest,» ütleb ta. «Lihtsalt naersin, kui sain 30 sellist,» nõustub temaga teine kommenteerija. 

Veterinaaridest on puudus, keevituse valdkonnas leiab tööd lihtsalt 

«Töötan vaimse tervise hoidmiseks avalikus sektoris, eraettevõtluses saaks ilmselt kõvasti rohkem palka. Eriala inimesi on Eestis väga palju puudu, eelkõige neid, kes oleks valmis maapiirkondades elama ja töötama,» ütleb veterinaarina töötav naine. 

«Keevituse valdkonnas olen leidnud tööd väga lihtsalt Tartus ja Võrus. Olen keskeri haridusega. Muidugi peab oskama ka tööd teha. Neid mehi ikka on, kes 20 aastat on keevitanud, aga keevitada ei oska. Täna olen tehnoloog/tootmisinsener Põlvas. Selle koha peale oli väike konkurents, Tartus on sellele kohale nõudlus suurem,» räägib mees.

Postitusele vastanud mainivad, et ehitusega seotud aladel otsitakse kogu aeg uusi töötajaid.

«Mehaanikainsenerina on pakkumised sama stabiilselt tulnud nagu eelnevatel aastatel, kuid pakkumised on ikka väga nadid. 2022. aasta sügisel ilmselt pakuti kõige suuremat palka ja sealt endasi hakkas vähenema ning nüüd viimased kolm kuud tehakse juba tsirkust. Enamus kohtades on inseneride puudus, aga selle lahendamiseks ei võeta kaks kvalifitseeritud inseneri tööle, vaid kaks madala palgaga vaevu sobivat. Selleks ajaks kui need kaks on välja õpetatud, siis on juba kaks vanemat kolleegi läinud, ning ratas algab uuesti. Seis on väga nukker,» tõdeb arvamust avaldanud mees.

Veel arvamusi:

«Ma tulin just värskelt gümnaasiumist ja sain tutvuse kaudu IT-valdkonnas otsa. Õpin kõike käigu pealt ja palk on selle võrra ka praegu alguses madalam, mingit eelnevat kogemust pole. Paari kuuga on mitmed asjad juba nii käpas, et on päevi, kus tunnen end juba täitsa oskajana. Samas on ka päevi, kus ma mõtlen, et IT sektor on ikka nii suur ja lai, et elu sees ei hakka end selles kindlalt tundma.»

«Aga kui tööd otsid, soovitan oma tutvusringkonnas see ka teatavaks teha. Kunagi ei tea, kellel midagi pakkuda on.»

«Väga hea CV-ga inimene võib alla jääda inimesele, kes on parem suhtleja ja mõjub enesekindlama ja kaalukamana. Varasem kogemus on kasuks, aga sageli liigne spetsialiseerumine ainult ühele aspektile on väga piirav. Hea, kui oled mitmeid sama valdkonna aspekte kogenud ja oskad kogemust uutes väljakutsetes rakendada ning ise inimesena ja suhtlejana end heast küljest näidata. Aga palju loeb ka, et juba tead kedagi, kes teab kedagi, kes poetab hea sõna ja annab siseinfot.»

«Ma sain oma töökoha 100 protsenti läbi tutvuse. Isegi mu CV-d ei loetud, aga mu töö on ka väga lihtne. Palk see eest kõrgem kui kunagi varem. Nad küll teadsid mu projektijuhi tausta. Otsisin ka tavalisel moel tööd. Esimest korda üle pika aja oli mitu ettevõtet, kes minuga ühendustki ei võtnud, kuigi ma olin igati kvalifitseeritud. Käisin ka kahel vestlusel, aga need rikkusin ise ära, sest mu enesekindlusest ei ole pärast eelmist töökohta midagi järel,» kirjutab Tallinnas elav kõrgharidusega naine. 

«Ma kirjutan alati kaaskirja kaasa – seda on korduvalt kiidetud. Seega ju see paistab positiivselt silma. Minu arvates ei ütle CV inimese iseloomu ja adekvaatsuse kohta suurt midagi, normaalses pikkuses tekst aga küll. Eriti kui töökoht nõuab mõtlemisvõimet ja kirjalikku suhtlust.»

Kaaskirja soovitavad teha mitmed sõnavõtnud. «Pigem räägid vabas vormis, lihtsasti loetavalt enda taustast, eelistest ja mõnest ametikohaga seonduvast saavutusest. Lühidalt, löövalt ja meeldejäävalt. See on see koht, kus sa saad näidata oma karakterit või seda miskit, mis sind teistest eristab. Ehk siis nagu vastand CV-le, CV on selline ametlikum, punktuaalsem, kuivem.»

«Väga kehv seis on töö leidmisega. Tööandjad ei vasta, isegi mitte meiliga, et on teine inimene leitud. Lihtsalt vaikus. Ei saa isegi vestlusele. Ainult tutvuste kaudu on kõige lihtsam leida töökohta. Paar aastat tagasi veel kutsuti vähemalt vestlusele, et näha ära, missugune inimene on. Ise otsisin pea kaks aastat, tegin ka vahepeal load ära, et oleks rohkem valikut, aga ikkagi ei aidanud see üldse kaasa. Töötukassas ka öeldi, et kuna põhiharidusega ainult olen, siis ei saagi. Seega otsisin tutvuste kaudu, muudmoodi ei leiagi.» 

Kas töötuse määr on viimase kolme nädalaga suurenenud? 

«Töötukassa andmetest on näha, et töötus on viimase kolme nädalaga suurenenud 1300 inimese võrra,» väidab üks arvamust avaldanud isik ning viitab Töötukassa statistikale. Arutatakse, kas see võib olla iga-aastane trend, et inimesed võtavad suve töölt vabaks? Seda saavad endale lubada näiteks tervishoiutöötajad, kes teavad, et nagunii saavad sügisel tööle tagasi, kuna nõudlus on nii suur.

Kuidas kommenteerib töötuse suurenemise väidet Töötukassa? Eesti Töötukassa kommunikatsioonijuht Annika Koppel ütleb, et see ei vasta tõele, et töötus suvel suureneb. «Suvel üldiselt ei ole töötuse määr kõrgem ja ei ole seda ka sel suvel. Tavapäraselt pigem töötuse määr kevadel ja suvel väheneb, sest paljud tööotsijad lähevad suveks hooajatöödele ja tulevad taas tööd otsima sügisel, mil töötus alati pisut ka kasvab,» kinnitab Koppel.  

Töötukassa kommunikatsioonijuht  annab põhjaliku ülevaate sellest, kuidas tööturul sel aastal läinud on. Koppel ütleb, et tööturg on seni vastu pidanud, kiiret töötuse langust ei ole aga näha.

«Tööturg on majanduse see osa, kust seni on pigem häid uudiseid olnud. Kõik eksperdid on kinnitanud, et tööturg on üllatavalt hästi vastu pidanud. Meie inimesed on töökad ja tublid. Jääb loota, et inflatsioon siiski hakkab langema, Euribor ei löö perede rahakotti päris tükkideks ja ettevõtjad suudavad ärid töös hoida,» ütleb Koppel.

Selle aasta esimesel päeval oli töötukassas 51 500 registreeritud töötut. Maikuu viimasel päeval oli see number 49 400. 29. juuni 2023 seisuga on arvel ligi 49 800 inimest – töötute arv on juuni kuuga kasvanud 400 inimese võrra, kes peamiselt on hiljuti koondatud Express Posti ja E-Betooni ning Tallinki töötajad.

Töötud haridustaseme järgi. Foto: Töötukassa

Koppel räägib, et seni on aasta kulgenud enam-vähem varasemate (kui mitte arvestada ootamatut koroona-aastat ja sõjapõgenike saabumise aastat) aastate rütmis. Aasta alguses töötus kasvab ja kevadel toovad hooajatööd leevendust ning töötus langeb. Tänavu on aga kõikumised olnud pigem väikesed, mis ühtepidi on hea, töötus ei ole kasvanud – teisest küljest on aga ka tööle liikumine olnud aeglasem, kui oleks oodanud.

Aasta alguses töötus kasvab ja kevadel toovad hooajatööd leevendust ning töötus langeb.

«Meeldiva üllatuse pakkus selle aasta märts, mis on tavaliselt see kuu, kus töötus kasvab. Oli see nii MASU kui koroona ajal töötuse rekordkuu. Sel aastal tuli märtsis aga arvele vähem inimesi, kui eelmistel aastatel, samuti vähem kui jaanuaris ja veebruaris. Kuu kokkuvõttes registreeritud töötus märtsis oluliselt ei tõusnudki ja kevadele läksime vastu umbes 54 500 registreeritud töötuga. Seda on vähem kui koroona tipul (57 000 inimest).»

«Edaspidised kuud on pigem pakkunud üllatusi, mis teevad ettevaatlikuks. Aprill ja mai on töötukassa ajaloos olnud kuud, mil tööturule tuleb palju hooajalisi töid, mida hea meelega ka vastu võetakse ja töötus väheneb. Ka sel aastal mais ja aprillis tuli töötuna arvele vähem inimesi, kui samal ajal töötuks jäi, ent ootused olid just positiivse märtsi valguses, suuremad. Siiski on hea selle üle, et märts, aprill ja mai olnud kuud, mil uusi töötuid on meie juurde jõudnud vähem, kui on inimesi, kes endale uue töö leidnud,» räägib Koppel.

Oma tööst hoitakse kinni

«Nii nagu statistikaameti andmed näitavad, nii näeme ka meie, et inimesed hetkel ei võta vastu suuri muutusi ja tööst hoitakse pigem kinni. Arvele tulevad inimesed, kes on koondatud ja on vähenenud nende hulk, kes omal soovil töölt lahkunud. Hetkel ongi kõik selline staatiline – jah, töötus väheneb, aga mitte nii kiiresti, kui oleks kevadel oodanud,» nendib Töötukassa esindaja. 

Millise varasema töökogemusega inimesed end töötuna on arvele võtnud. Foto: Töötukassa

«Ukraina põgenike arv töötute seas on viimastel kuudel päris hoogsalt kahanenud, täna on registreeritud töötutest umbes 10 protsenti sõjapõgenikud. Seega, kui teha väike matemaatiline tehe, oleks meil põgeniketa täna töötukassas arvel umbes 45 000 inimest. Selline hulk inimesi oli meil viimati arvel just enne sõja algust, 2022. aasta alguses. Sõjapõgenikest on paljud tänaseks teinud ka juba oma valiku – kas nad jäävad meile või lähevad edasi/koju tagasi. Töötukassa toel on 2300 inimest läinud eesti keelt õppima, mis on märk sellest, et nad soovivad meie tööturule tulla ja teevad selleks ka samme. Seega võiks peagu statistikas unustada põgenike üle eraldi arve pidamise ja võtta kõiki tööotsijatena.»

Kollektiivsed koondamised

Aasta algusest tänaseni on 65 kollektiivsest koondamisest ja kaotatakse umbes 2300 töökohta. Võrdluseks, et eelmise samal ajal oli koondamisteateid vähem – 45 teadet. Silma torkab ka see, et koondamised on väiksemad. Kui vaadata ajas veel veidi tagasi, siis selle aastaga suhteliselt samad numbrid olid ka 2019. aastal. Koroonakevadel oli seis aga täna tagasi vaadates päris hirmus – esimesel viiel kuul 132 koondamisteadet ja 3700 töökoha kaotamist.

Selle aasta kollektiivsete koondamiste teadete puhul torkab silma, et jätkuvalt on enim teateid töötlevas tööstuses. Tänavused koondamised on seni olnud tööstuses väiksemad, kui eelmise aasta lõpu omad, samas just juunis on töötlev tööstus teatanud 5 koondamisest.

Selle aasta suurimad koondamised olnud aga Express Post – 450 inimest, koondamiste tabelis on teisel kohal OÜ Hansaliin, kus lõplike läbirääkimiste järel kaotab töö umbes 300 inimest.

Mis teeb töötleva tööstuse puhul murelikuks on see, et kui eelmise aasta sügisel tuli sealt halbu uudiseid ja koondamisi, siis selle aasta esimesed kuud tekitasid lootuse, et sektor on leidnud lahendusi raskusteks, aga kaks viimast kuud on näidanud, et paraku on seal raskused veel ees ja mais ning juunis on töötlevast tööstusest tulnud 10 koondamisteadet. Töötlev tööstus on ka suurim sektor Eestis – mõned aastad tagasi töötas seal üle 18 protsendi Eesti töötajatest.

Tööpakkumised

Koppel ütleb, et tööpakkumiste arv on langenud 2017–2018 aasta tasemele. «Siit ka soovitus tööotsijatele – praegu võiks inimene võtta vastu ka töö, mis pole päris unistuste töö. Seda ideaalset pakkumist ei ole kasulik hetkel ootama jääda. Ja paljud inimesed on tegelikult sellest ka aru saanud. Selline käitumine on väga mõistlik, sest tööpakkumisi on oluliselt vähem kui eelmise aasta kevadel, seega praegu tuleb tööotsijal olla aktiivne, tegus ja kiire.»

Eelmise aasta esimeses pooles oli tööpakkumisi rekordiliselt palju, tänavu on pakkumiste arv olnud oluliselt väiksem, aga mitte ka nii väike, kui koroonakriisi esimestel kuudel. Taaskord torkab silma, et märtsikuus hakati värbama, kuid edasi on hoog tõmmatud pisut maha.

Tänavuste tööpakkumiste puhul torkab silma, et töötlevas tööstuses on sel aastal olnud oluliselt vähem pakkumisi kui tavaliselt, hea uudis aga see, et kui eelmise aasta lõpus kukkus selles sektoris pakkumiste arv päris suure hooga, oli just hilissügis aeg, mil töötlevas tööstuses viidi läbi suuri koondamisi, siis tänaseks on pakkumiste arv pea poole võrra kasvanud. Vähem on pakkumisi kevadkuudel ka põllumajanduses.

Mis edasi?

Koppel räägib, et järgmised kuud panevad paika meie tööturu häälestuse sügiseks. Töötukassa paarikümneaastane kogemus näitab, et koos pimedate öödega hakkab kasvama ka tööpuudus. Seega – mida rohkem suvel inimesi tööle liigub, seda väiksem on ka oht sügiseseks suuremaks tööpuuduse kasvuks. Hetkel saab optimist öelda – klaas on pooleldi täis – tööpuudus väheneb. Pessimist aga märgib, et klaas on pooleldi tühi – tööpuudus ei vähene piisavalt kiiresti.

Täpsemat statistikat saab töötuse kohta erinevatel aastatel ja kuudel vaadata SIIT.

Milline on töötute profiil? «Erialase hariduseta inimesi on alati olnud töötute seas enam kui kutse- või kõrgharidusega inimesi,» tõdeb Koppel. Statistikat saab vaadata SIIT.