ELU25 ⟩ Jaanus Nurmoja: ehk tuleks Nevski katedraal siiski lammutada?

Tallinn ilma Nevski sibulateta Foto: Jaanus Nurmoja

Nevski katedraal Toompeal on ehitatud venestamise sümbolina, kirjutab Jaanus Nurmoja. Seda sooviti lammutada juba 1920. aastatel. Praegu renditakse seda sentide eest Moskva patriarhaadile, Putinit toetavale kuritegelikule organisatsioonile. Võibolla peaks selle kolaka ikkagi maha tõmbama.

Alljärgnevalt mõned mõtted 1894.–1900. aasta vandalismiakti tagajärgede likvideerimisest Tallinnas Toompeal.

Vene ülemvõimu sümbol

Kirikukujuline ehitis riigikogu hoone vastas Toompeal võib eraldi vaadates ehk isegi maitsekas tunduda, kuid on täiesti sobimatu iidse hansalinna panoraami ning vastuolus sellega, mille tõttu Tallinna vanalinn maailmapärandi hulka arvati.

Hoone püstitati Tsaari-Venemaa ülemvõimu ajal venestamisperioodil. Selle ehitamise algatas kurikuulus venestamiskuberner vürst Šahhovskoi, ignoreerides linnavõimu vastuseisu. Põhjus: Tallinna poole vaadates polnud mitte kusagilt näha Vene linna. Sestap pidi katedraal vene kohalolekut ja õigeusu võitu kaugele näitama.

Sibulkuplitega katedraalihoone omaaegne ehitamine oma praegusesse asupaika oli aga ei rohkem ega vähem kui Vene maailma vandalismiakt.

Vaatamata katedraali vormile ei sümboliseeri see hoone inimlikku headust ja pattude andeksandmist, vaid eesti kooliõpilaste peksmist eesti keeles suhtlemise pärast. Esimese iseseisvuse ajal algatati hoone lammutamist korduvalt, kuid mõnedel juhtivpoliitikutel oli kirikulembus isamaa-armastusest suurem.

Mõistetavalt ei tõstatatud selle katedraalihoone lammutamise küsimust laulva revolutsiooni aegu, millega kaasnes niigi kirikubuum. Vene õigeusu kirikule sai ju nõukogude ajal osaks vaata et suuremgi tagakiusamine kui teistele kirikutele ning lammutamise nõudmine tundunuks neil aastail ebasünnis. Pealegi oli metropoliit ja hilisem patriarh Aleksius II sel ajal eestlaste poolel.

Äkki siiski lahti võtta ja Venemale saata?

Praegune Vene agressioon Ukraina vastu aga ei jäta palju muid võimalusi sellele vastamiseks sümbolite tasandil. Võime ju eemaldada viisnurgakesi ja sotsrealistlikke laemaalinguid ning selle tõttu iseendile väga meeldida, kuid see töö, mis jäi pooleli pärast Peeter I ausamba kõrvaldamist tänaselt Vabaduse väljakult, tuleb teha lõpuni.

Küsimus saab olla ainult selles, kas võõrkeha lammutada või teisaldada.

Ning selle ühe, kõige tähtsama Vene ülemvõimu ja venestamise sümboli eemaldamisest Toompealt piisab. Pole vaja likvideerida Jumalaema Sündimise kirikut Rakveres, kus puhkab punaterrori ohvrist märterpreestri Sergius Florinski põrm. Pole vaja pühkida maa pealt Pühtitsa nunnakloostrit Kuremäel, ehkki seal puhkab lurjus ise – selle kloostri rajamine oli vist küll ainus positiivne Šahhovskoi algatus.

Sibulkuplitega katedraalihoone omaaegne ehitamine oma praegusesse asupaika oli aga ei rohkem ega vähem kui Vene maailma vandalismiakt Tallinna vanalinna vastu. Küsimus saab olla ainult selles, kas võõrkeha lammutada või teisaldada.

P.S. Kuhu võiksid sibulad Tallinnas veereda? Ikka sinna Keskturu kanti vast. Näiteks Juhkentali-Liivamäe nurgale või kvartalisse, mis jääb Liivamäe, Võlvi, Mardi ja Vana-Keldrimäe tänava vahele. Või siiski rongi peale ja aidaa üle Narva jõe?

Kiriku lahtivõtmist ja saatmist «humanitaarabi korras» Venemaale on välja pakkunud ka mitmed poliitikud, näiteks Juku-Kalle Raid ja Mario Kadastik.