ELU25 ⟩ Ühiskonnavaatleja Kakk Valter: Jaaniaegne õgimine. Peame rääkima sellest, et sööme end haigeks!

Pidev rämpsõgimine teeb sind lihtsalt katki Foto: Shutterstock

• Lisaks sellele, et kipume end alkoholiga marineerima, oleme hakanud end surnuks sööma.
• "Kehapositiivusest" on saanud vabandus ülesöömisele ja mitteliigutamisele.
• Keerame keresse kõik süsivesikud, mis on võimalik kätte saada! Ja siis läheme uute järele!

Majandushuviline röövlind ja rikas analüütik Kakk Valter pajatab teile liignosimise õudustest. Sa ikka sellest saad aru, et sinu pidev õgimisfestar läheb ka ühiskonnale kalliks maksma? Sa ikka tead, et meil on meditsiinis kasvav rahapuudus?

Ma lähen vahetevahel nii närvi! Seda eriti siis, kui ilmselgeid tõsiasju hakatakse vaiba alla lükkama. Või musta valgeks rääkima. Või ilmselgelt kahjulikke asju kasulikuks või vähemalt neutraalseks joonistama.

Kõik süsivesikud korraga!

Inimeseloom on vahetevahel nii uskumatult loll, et siit metsast vaadates jääb üle ainult pead vangutada ja öelda kurvalt: „uhhuu.“ Näiteks nüüd on inimeseloom lisaks sellele, et ta end kipub mõistliku tipsutamise asemel alkoholiga ära marineerima, hakanud end ka sõna otseses mõttes haigeks sööma.

Aga mitte see ei ole kõige hullem! Kõige hullem on see, et kui selle joomise osas keegi vahepeal vähemalt kobiseb, et see vist päris normaalne ei ole, et siinmail imikust raugani statistiliselt liitrite kaupa piiritust keresse keeratakse, siis liigsöömise kohta ausalt millegi ütlemisega on veidi teised lood.

Lausa kõrvulukustav vaikus!

Aeg-ajalt kuskilt tuleb ehk mingi arstitädi ja räägib üldist ja ettevaatlikku juttu, et kuskil on mingi ülekaaluprobleem ja keegi võiks midagi teha. Sõnu valitakse seda juttu rääkides hoolega, et ometi kedagi ei solvataks. Inimeseloom kuulab, on hetkeks mures ning poole tunni pärast keerab keresse kõik süsivesikud, mis on võimalik kätte saada! Ja siis läheb uute järele!

Aeg-ajalt kuskilt tuleb ehk mingi arstitädi ja räägib ettevaatlikku juttu, et kuskil on ülekaaluprobleem ja keegi võiks midagi teha.

Ei, tegelikult ei lähe, sest see oleks füüsiline tegevus. Tellib koju! Tooja sõidab jalgrattaga, kuid mitte ta ise!

"Kehapositiivsuse" idiootne mõte

Veelgi enam – kuna inimene on üks erakordselt loll loom, siis selle asemel, et endaga veidi vaeva näha, asub ta pigem kultuuri ümber programmeerima, et tema tervise kadumiseni viib endesedistsipliini puudus ongi normaalne.

Mingil hetkel tuli inimloom näiteks välja mõttega, mille pealkirjaks sai „kehapositiivsus.“ Iseenesest oli see alguses hea, tore ja õilis mõte, sest inimesi on igasuguseid ning neid täiusliku väljanägemisega tegelasi kalpsab linnapeal ringi mõni üksik. Ja enamasti on neil vilets iseloom!

Aga mida tehakse nüüd? Kehapositiivusest on saanud vabandus ülesöömisele ja mitteliigutamisele.

Ei, ma ei räägi siin nendest inimestest, kes tervislikel põhjustel ülekaalulised on. Ma räägin neist, kes lihtsalt söövad, söövad, ei liiguta ning siis väidavad, et nad on tublid, ilusad ja head.

Ma räägin neist, kes tahavad oma vale elustiili ja rasvumise ära normaliseerida ning sellele suisa reklaami teha.

Ma räägin neist, kes annavad valesid signaale lastele ja noortele.

Ma räägin neist, kes ütlevad, et kui arst neile viisakalt ütleb, et see kaal on nüüd veidi liiast ning tõenäoliselt ka põhjus, miks seal kabinetis üldse ollakse, hakkavad kriiskama ja sotsmeediat triiki täis kirjutama, et kuidas neid diskrimineeritakse.

Ma räägin ettevõtetest, kes kasutavad reklaamis ilmselgelt ebatervisliku kaaluga inimesi ning ütlevad, et see kõik on vinks-vonks!

Sul üldse raha on või, et ennast terveks teha?

Ülekaalulisuse normaliseerimine ja reklaam sellele on reklaam millele? Põhimõtteliselt suhkruhaigusele, kõrgele vererõhule, rasvunud maksale, uneapnoele, osteoartriidile ja neeruhädadele. Einoh, nüüd tuleb kindlasti mingi tegelane ja teatab, et tal on kõik õigused end täiuslikku vormi (kera) õgida ning mitte keegi ei tohi midagi kobiseda.

Seega on inimeselooma kultuur selle osas katki. Süüakse mingit jama. Süüakse absurdsetes kogustes. Ei liigutata.

Kuule, sindrinahk, sa ikka saad aru, et sellest ümarusega kaasnevate ihuhädade nimekirjast juba ühe talumine on paras katsumus?

Ja sa sellest saad aru, et sinu pidev õgimisfestar läheb ka ühiskonnale kalliks maksma?

Sa ikka tead, et meil on meditsiinis kasvav rahapuudus?

Sul raha on, et lasta end kuskil erakliinikus oma kuhjuvate tervisehädadega ravida?

Ja sa seda ikka tead, et isegi, kui sa maksad, ütleb sulle arst ühel hetkel, et sinu peamine probleem on see, et sa oled end ise rasvarulliks söönud?

Mis teed siis? Solvud vä? Loll!

Proovi puu otsa ronida!

Seega on inimeselooma kultuur selle osas katki. Süüakse mingit jama. Süüakse absurdsetes kogustes. Ei liigutata. Ja, kui tulemus käes, öeldakse, et tegelikult on see kõik okei ning see osa kultuurist, mis näljast kohe kokku kukkuvaid näost halle modelle eksponeeris, oli katki.

Oligi! Aga, no kuulge, kas peab siis ühest äärmusest teise minema? Kas peab elustiilist end iseenesele ohtlikuks rullikuks söönutele ütlema, et see on okei?

Kas peab eirama kogu seda statistikat, mis ütleb, et iga täiendava liigse kilo kaasas tassimine tähendab tervisehädasid ja seda, et tõenäoliselt jääb siin ilmas rullimine ka jupi võrra lühemaks, kui võiks?

Kui nüüd keegi sai kaku peale pahaseks selle jutu peale, siis noh – tule proovi puu otsa ronida ja mulle peksa anda! Ei jaksa ronida jah?

See tõestab, et mul oli õigus!