VIDEO KALLALETUNGIST ⟩ «Kuuuurija» saates esinenud libajurist läks Harju maakohtus Elu24 ajakirjanikule kätega kallale (9)

Copy

Eelmisel aastal «Kuuuurija» saates kajastust leidnud Eneke Roots, kes sai koduste vahenditega meisterdatud Tartu Ülikooli diplomi abil juristide liidu liikmeks, pidi täna Harju maakohtus vandega kinnitama andmeid oma vara kohta. Enne istungit läks Roots aga seda kajastama tulnud Elu24 ajakirjanikule kallale ning lennutas tema telefoni kolmandalt korruselt alla. «Kao minema siit!» sõnas Roots.

Täna oli Tallinnas Harju maakohtus istung, kus arutati Tallinna kohtutäituri Kaire Põltsi taotlust, mille järgi pidi Eneke Roots vande all kinnitama, et kohtutäiturile esitatud andmed tema vara kohta on talle teadaolevalt õiged.

Eelmisel aastal «Kuuuurija» saates kajastust leidnud Eneke Roots, kes sai koduste vahenditega meisterdatud Tartu Ülikooli diplomi abil juristide liidu liikmeks, pidi täna Harju maakohtus vandega kinnitama andmeid oma vara kohta.

Vaata lisaks kõnealust «Kuuurija» saadet: Eestis tegutseb libajurist

Enne kohtuistungi algust ootas Roots juba kohtumaja koridoris. Kohale olid tulnud ka ajakirjanikud, kes plaanisid istungit kajastada.

Asi lõppes politsei sekkumisega

«Tulin kajastama Eneke Rootsi istungit. Tegin saaliukse lahti ja tutvustasin end, et olen ajakirjanik,» ütleb Elu24 ajakirjanik Ketlin Kruse

«Saali ukse avanedes läks Roots mu kolleegile kallale. Võtsin telefoni, et hakata seda filmima. Jõudsin umbes paar sekundit filmida, kui ta hakkas minu poole tulema. Olin kohtusaalis, kui ta haaras mul käest, tahtis telefoni ära võtta ja lõi mind vastu kohtusaali seina, nii, et lõin pea ära.»

Roots võttis ajakirjanikult käest telefoni, viskas selle maha ja trampis mitu korda selle peal. Hiljem püüdis seda veel käte vahel väänata.

«Olin šokeeritud. Küsisin, mida ta teeb. Siis võttis ta maast mu telefoni, läks kohtusaalist välja ja viskas selle kolmandalt korruselt alla,» räägib Kruse. «Selgitasin korduvalt, et see on avalik kohtuistung ja ma tulin seda ajakirjanikuna kajastama.»

 Pärast telefoni lõhkumist ja kallaletungi jäi ajakirjanik ukse taha ootama, kuni sekretär ta kohtuniku palvel siiski saali sisse palus. Ka kohtusekretär kinnitas, et istung on avalik ning ajakirjanikud võivad seal osaleda. 

«Istung kestis vast 5 minutit ja siis tuli politsei. Eneke Roots viidi politseijaoskonda, kui ma õigesti aru sain,» räägib Kruse. 

«Küsisin, mida ta teeb. Siis võttis ta mu telefoni maast, läks kohtusaalist välja ja viskas selle kolmandalt korruselt alla,» ütles Elu24 ajakirjanik, kelle telefon kukkus fuajeesse tükkideks.
«Küsisin, mida ta teeb. Siis võttis ta mu telefoni maast, läks kohtusaalist välja ja viskas selle kolmandalt korruselt alla,» ütles Elu24 ajakirjanik, kelle telefon kukkus fuajeesse tükkideks. Foto: Elu24

Ründe alla sattunud ajakirjanikule on kõige hämmastavam asjaolu, et kohtumajas sai selline asi üldse juhtuda. «Ütlesin ka kohtumaja turvatöötajatele, et kutsuge politsei... Teen vaid oma tööd, pean seda istungit kajastama, aga mu töö jääb tegemata, kui ma ei saa sellepärast kohtusaali minna, et inimene on agressiivne,» kirjeldab ajakirjanik. «Ma ei julgenud sinna saali enam minna,» tunnistab ta.

«Ajakirjanikuna ei arvaks kunagi, et selline asi võib üldse juhtuda. Tulen ju oma tööd tegema,» ütleb hämmingus ajakirjanik. «Ei oskaks kunagi sellist asja oodata. Ta oli ülemusele [Katrin Lustile] ka ähvarduskirja saatnud, aga kui näed inimese pilgust, et ta on raevunud, ja sa ei saa sisuliselt midagi teha... See on tõesti hirmutav.»

Harju maakohtu turvamees nägi oma sõnul kaamerast, et Eneke Roots viskas telefoni maha, ning helistas kohe häirekeskusse. «Politsei tulek võttis aega,» ütleb turvamees.

Roots võltsis Tartu Ülikooli diplomit

Roots sai avalikkusele tuttavaks möödunud aastal «Kuuuurija» saatest, mis rääkis tema kodus meisterdatud juuradiplomist.

Kuigi nii Eesti Juristide Liit kui ka Tartu Ülikool kinnitasid saates, et Roots ei ole kunagi juuraharidust omandanud, andis naine asjale ametliku käigu ja kaebas «Kuuuurija» saatejuhi Katrin Lusti kohtusse. Roots leidis, et saatelõiguga tekitati talle mainekahju.

Kohtu kaudu on ta nõunud ka ebaõigeid andmeid sisaldavate väidete ja väärtushinnangute ümberlükkamist, nii «Kuuuurija» Facebooki lehe kui ka Elu24 artiklite eemaldamist, 150 000 euro suurust hüvitist ja pealekauba isiklikku vabandust.

Aasta jooksul on Roots esitanud kohtusse kolm hagi, seda nii Katrin Lusti, Duo Media kui ka Postimehe vastu. 

Vandeadvokaat Karmen Turk: rünnakud ajakirjanike vastu kujutavad eriti tõsist inimõiguste rikkumist 

Turk märgib, et rünnakud ei ole suunatud ainult üksikisikute vastu, vaid võtavad ka teistelt inimestelt õiguse saada teavet, piirates seega avalikku arutelu, mis on demokraatia keskmeks. Avaliku, kohtumajas peetava kohtuistungi kajastamine on kindlasti see osa ajakirjandusest, mis on kõrgeima kaitse all.

Minule ei ole teada Eestis viimaste aastakümnete jooksul juhtumit, kus ajakirjanikku on kohtumajas rünnatud. Eesti on läbi aegade ajakirjanike rünnakute edetabelis maailmas ja Euroopas väga kõrgetel kohtadel olnud ehk üldiselt loeme Eestit riigiks, kus ajakirjaniku amet on turvaline ja ohutu.

2022. aasta kohta on Euroopa ajakirjandusrünnete andmebaasis 289 hoiatust ajakirjandusvabadust ähvardavate tõsiste ohtude või rünnakute kohta 37 riigis, kus ajakirjanikke on mõrvatud, vangistatud, rünnatud, õigusmeetmeid kasutades ahistatud ja laimukampaaniaid korraldatud, sh tapeti Euroopas 13 ajakirjanikku. Eesti kohta on üks hoiatus. See puudutab 17.02.2022 juhtumit. Platvormil kajastatud teate järgi sunniti Postimehe ajakirjanik Sander Punamäe lahkuma Tallinnas vaktsiinivastaselt meeleavalduselt, mille korraldaja oli Varro Vooglaid. Mitut üleriigilist Covidi protesti kajastanud reporterit nimetas rahvamass propagandistiks ja valetajaks ning teda mõnitati, kuni ta oli sunnitud meeleavalduselt lahkuma. Punamäe seisis silmitsi avaliku alandamisega politseiametnike ees, kes ei sekkunud tema kaitsmiseks tema ajakirjanduslike kohustuste täitmisel.

Ajakirjanikel ja teistel meediategelastel on demokraatlikus ühiskonnas ääretult tähtis roll: kajastada avaliku huvi orbiiti kuuluvaid sündmusi, tehes reportaaže ning kindlasti vahendada avalikku kohtupidamist üldsusele. Selle rolli täitmine on ajakirjanike ülesanne, kuid riigil on kohustus tagada, et ajakirjanik saaks seda rolli täita. Riigil on Euroopa inimõiguste ja vabaduse konventsiooni ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta alusel kohustus võtta meetmeid ajakirjanike turvalisuse tagamiseks. Avalikul kohtuistungil kohtumajas kohe kindlasti.

Võttes arvesse käesoleva artikli teemat, on rünnak ajakirjanike vastu vaid üks osa konkreetse ründaja tegevuses ajakirjanike vastu: ta on esitanud kohtusse arvukalt hagisid ajakirjanike ja meediamajade vastu, ta ahistab ajakirjanikku, saates talle arvukalt e-kirju, mis sisaldavad ründeid ja ähvardusi. Just selliste olukordade pärast on Euroopa riigipead mures.

Kui kuus aastat tagasi täitis Euroopa ajalehtede esikülgi sündmus, et mõrvati Malta uuriv ajakirjanik Daphne Caruana Galizia, ilmnes, et enne mõrva oli tema vastu algatatud ka 47 laimamiskaasust.

See juhtum tõstis tollal poliitilisele areenile uurivate ajakirjanike vastu suunatud õiguslike ähvarduste tegeliku mastaabi. Kuu aega pärast Daphne Caruana Galizia mõrva kutsus Euroopa Parlament Euroopa Komisjoni üles asuma välja töötama uut õigusakti, mis Daphne'ile osaks saanud SLAPP-hagide eest kaitset pakuks. Samalaadne protsess käivitus ka Euroopa Nõukogus, kus eesmärk on luua õigusinstrument 46 liikmesriigile.

Kommentaarid (9)
Copy

Märksõnad

Tagasi üles