:format(webp)/nginx/o/2023/05/18/15330552t1h2995.jpg)
«Põhimõtteliselt ma pean olema liikumatult voodis, et seda kompensatsiooni üldse saada,» tunneb üks Tartu proua, rääkides linna makstavast hooldekodu kohamaksumuse toetusest. Nii sotsiaalministeerium kui Tartu linnavalitsus kinnitavad, et toetust jagatakse vaid eakatele, kellel on teenuse saamiseks hinnatud abivajadus.
Riik hakkab inimeste üldhooldusteenuse kulusid katma kuni 760 euro eest – selle uudisega rõõmustati eakaid tänavu mais. Nimelt jõustub 1. juulist hooldereform, mille kohaselt hakkab hooldekodu kohamaksumus jagunema teenust vajava inimese ja kohaliku omavalitsuse vahel.
Pettumus ja segadus olid eakatele kiired tulema.
«Viimasel ajal räägitakse palju sellest, kuidas kohalikud omavalitsused hakkavad tasuma suuremaid summasid hooldekodukoha eest,» räägib Tartust pärit vanaproua, kes elab üksi ja mõlgutas sel suvel mõtet kolida sügisel ühe Eesti hooldekodu pansionaati.
«Mõtlesin, et Tartu linn tasub alates juulist 760 eurot inimese eest hooldekodu tasu ühes kuus ja kui panen sama palju oma pensionit juurde, saan heas hooldekodus talve veeta, aga tuleb välja, et see kõik polegi nii, nagu vanuritele mulje on jäetud.» Ligi kaheksakümneaastane proua helistas oma linnaosa sotsiaaltöötajale ja küsis, kuidas oleks tal võimalus linnalt hooldekodukoha toetust taotleda.
«Mulle teatati, et koju tuleb komisjon, kes vaatab, kas ma liigun omal jalal, ja kui suudan ise oma pamperseid vahetada, siis hooldekodu toetust Tartu linnalt kohe kindlasti ei saa. Olin täiesti šokis,» räägib naine, kes on oma ea kohta vägagi vitaalne ja mähkmeid ei kanna. «Põhimõtteliselt ma pean olema liikumatult voodis, et seda kompensatsiooni üldse saada. Miks räägitakse hooldekoha tasu tõstetud toetusest, kui tegelikult antakse seda välja sisuliselt surevale inimesele, kes lamab voodis?»
:format(webp)/nginx/o/2020/07/08/13198173t1h0f7d.jpg)
Tartu linnavalitsuse kommunikatsioonispetsialist Hendrik Kuusk selgitas, et hooldereformi jõustudes 1. juulist maksab kohalik omavalitsus kõikide hooldust vajavate inimeste hooldekodukoha tasust kinni umbes poole. Seda juhul, kui tal on hooldekodu teenuse saamiseks hinnatud abivajadus. Hooldekodu vajadust hindab aga sotsiaaltöötaja.
Säärane mure ja segadus vaevab ka üht Läänemaa küla prouat.
«Mind tõstetakse sotsiaalkorterist tänavale ja küsisin meie kohalikult sotsiaaltöötajalt, kas nad leiavad mulle hooldekodus koha. Mulle vastati, et kuni mul on jalad all ja ise käin, ei saa ma vallalt mingit hoolekandeasutuse kohatasu.» Ka sellele üle 70-aastasele osalise töövõimega prouale teatati, et hooldekodukohta vald ei kompenseeri.
Sotsiaalministeeriumi kommunikatsioonispetsialist Auris Aleksandrov sõnas, et mainitud reformi puhul mängib suuremat osa kohalik omavalitsus. «Hooldereformiga tasutakse avalikust rahast inimese hooldekodukoht, kui tal on teenuse saamiseks hinnatud abivajadus. Selleks selgitab omavalitsus iga inimese puhul välja, kas vajaminevat abi saab paremini tagada koduste teenustega või ööpäevaringselt hooldekodus elades. Sotsiaalhoolekande üldine põhimõte on eelistada kodus elamise toetamist ja seda ka kohalik omavalitsus teeb,» sõnas Aleksandrov. Ta lisas, et juhul kui selgub, et inimene hooldekodukohta ei vaja, hindab sotsiaaltöötaja, milliseid kodus elamist toetavaid teenuseid inimesel vaja läheks, ning määrab talle need teenused.
/nginx/o/2023/05/18/15330554t1hda7e.jpg)
Nii sotsiaalministeeriumi kommunikatsioonispetsialist Auris Aleksandrov kui Tartu linnavalitsuse kommunikatsioonispetsialist Hendrik Kuusk sõnasid, et omavalitsustel on võimalik täiendavalt appi tulla, seda juhtudel, kui inimesel on raskusi enda osa tasumisega. Selleks hindab aga taas sotsiaaltöötaja, kas inimesel on endal raha hooldekodukoha tasust puudujääva osa tasumiseks või kas lähedased saavad teda maksmisel toetada.
«Põhjendatud juhtudel tuleb Tartu linn ka inimese omaosaluse tasumisel appi. Seda näiteks juhtudel, kui inimese pension jääb alla 636 euro, siis maksab linn eakale väiksema sissetuleku hüvitist ja aitab sellega tasuda abivajaja hooldekodukoha omaosalust,» selgitas Kuusk.
Tartu Postimees on möödunud kuul välja toonud, et näiteks Tartus on ligi 800 inimest, kes elavad 80 hooldeasutuses Eesti eri paigus. Lisaks on linna sotsiaaltöötajate vaateväljas veel 500 tartlast, keda lähedased hooldavad kodus.
/nginx/o/2020/08/28/13304461t1h6e66.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2021/10/23/14160521t1h7bf1.jpg)