Päevatoimetaja:
Katrin Lust
(+372) 56681734
Saada vihje

PIDEV PROBLEEM Pärnakas langes linnurünnaku ohvriks. Raamatukogu juhataja: olen isegi pea veriseks saanud (1)

Copy
Pärnu Ranna raamatukogu töötab endiselt Mai kultuurikeskuses.
Pärnu Ranna raamatukogu töötab endiselt Mai kultuurikeskuses. Foto: Mailiis Ollino

Pärnulanna Helle läks neljapäeval Ranna raamatukokku uutele raamatutele järele. «Raamatutel järel käies mind rünnati nokaga lagipähe,» ütles naine ning jagas Elu24ga, mis temaga täpsemalt juhtus. Selgub, et probleem on tõsine ja lindude agressiivsuse tõttu ei julgegi osa inimesi enam raamatukokku minna.

Pärnu rannarajoonis asub linna keskraamatukogu filiaal Ranna raamatukogu. «Armas vaikne ja väike koht, kus oma lugemisvajadust vaigistamas käia,» ütleb Helle. «Aga neljapäeval uute raamatute järel käies mind rünnati! Nokaga lagipähe. Õnneks mul verd ei tulnud. Eelmisel aastal samal ajal rääkisid raamatukogu töötajad mehest, kes verise peaga raamatukokku sisenes. Peast tuleb teadagi rohkelt verd,» räägib Helle.

Raamatukogu külastajaid kimbutavad tiirud. Pärnulanna sõnul pole lindudega võimalik midagi ette võtta ning on oht, et raamatukokku mineja saab rünnata. «Nüüd juba mitu aastat on pesitsemise ajal raamatukokku minek riskiga seotud, sest katusel on pesad ja hoiatav kriiskamine,» ütleb ta. «Õnneks ma viga ei saanud, juuksed päästsid. Aga ausalt ei julge enam minna sinna. Vihmavarju või kiivriga ainult,» räägib Helle.

Eestis elab neli tiiruliiki, linliku eluviisi on osanud üle võtta jõgitiir.
Eestis elab neli tiiruliiki, linliku eluviisi on osanud üle võtta jõgitiir. Foto: Elmo Riig

Mida aeg edasi, seda rohkem linde

Raamatukogu töötajad ütlesid Elu24-le, et probleem on tõsine. «Juhataja on selle teemaga tegelenud, helistanud linnavalitsusele ja keskkonnaametisse. See on kolmas aasta, mil see mure on. See aasta on eriti palju lindusid, rünnanud on nad varemgi. Mul endal on pea lõhki löödud, nii et veri oli väljas. Juhatajal on sama juhtunud,» räägib raamatukogus töötav Hiie. «See on ikka päris hirmus. Me tuleme tööle vihmavarjuga, ei julgegi teistmoodi. Lugejaid käib nüüd ka meil palju vähem,» tõdeb naine.  

Kuna hoone katusel on tiirude pesad, siis nad ilmselt kaitsevad oma poegi. Küll aga on nad aastate jooksul muutunud agressiivsemaks ja töötajate sõnul on linnud sellel aastal eriti ründavad. «Mida aeg edasi, seda rohkem linde siia tuleb,» ütleb Hiie ja lisab, et raamatukogu külastajaid saadavad nad välja nii, et hoiavad vihmavarju pea kohal. 

Hiiega nõustub tema kolleeg, kes lisab, et lindude rünnakud on probleemiks kogu linnas. «See on üleüldine Pärnu probleem. Meil on linnud siin kolmandat suve ja nii kurjad nad pole varem olnud. Tuleb raamatut või muud asja pea kohal hoida. Nad see aasta on väga kurjad ja peaaegu kõiki ründavad. Täna ma nägin, et tohutu parv oli hoone kohal,» räägib naine.

Randtiir
Randtiir Foto: Elmo Riig

Raamatukogu juhataja: olen isegi pea veriseks saanud

«Maja katusel pesitsev tiirude koloonia paistab iga aastaga suurenevat ja koos sellega ka lindude ründed sagenevad. Olen isegi pea veriseks saanud ja füüsilisest ründest hullemgi on nüüd hirm nende lindude ees,» ütleb Ranna raamatukogu juhataja Kaire Kuura. «Tööle peab ju kuidagi saama ja nii kannamegi kogu aeg vihmavarje kaasas, et see paarkümmend meetrit enne majaukseni jõudmist lahti teha ja turvaliselt tööle jõuda.»

Lugejad seda aga oodata ei oska ja nii mõnedki on juhataja sõnul raamatukokku helistanud ja öelnud, et pöördusid tagasi ja tulevad siis, kui linnud on ära läinud.

«Kel aga siiski on õnnestunud kohale tulla, sellele pakume vihmavarjuga eskorti majast paarkümmend meetrit eemale, seal linnud enam ei ründa.»

Juhataja sõnul on olukord tõepoolest ebanormaalne ja pöördutud on nii linnavalitsuse kui keskkonnaameti poole, kuid abi ei ole siiamaani saadud. «Tegu on ometi raamatukoguga, avaliku teenusega, millele kõigil peaks olema ohutu ligipääs,» ütleb Kuura.

Ründavad pea igaüht

Raamatukogu juhataja räägib, et praegu on rünnakud väga sagedased. «Tiirud ründavad peaaegu igaüht, kes majale läheneb. Seega ikka väga tihti. Tõsi, kõik ei saa päris füüsiliselt pihta, aga hirmus on see ikkagi. Lapsed on veel eriti hirmul,» ütleb Kuura. «See probleem on tiirude pesitsemise ajaga seotud ja kestab nii maist juulini,» avaldab ta. «Mure on meil praegu tõesti suur ja midagi muud peale vihmavarju me lahenduseks leida ei oska.» 

Tagasi üles