:format(webp)/nginx/o/2023/11/29/15749356t1hd51c.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2023/06/14/15391513t1hbbdd.jpg)
20. juunil esineb Tallinnas Fotografiskas tuntud Venemaa-ekspert Leonid Gozman, keda võivad kõik kuulama minna. Mõnda aega Venemaal võimu juures olnud Gozman protesteeris juba Krimmi annekteerimise vastu, kirjutab Juku-Kalle Raid.
ELU25 ⟩ Juku-Kalle Raid: Kahhovka tammiga kaasnenud katastroof läheb Putinile kalliks maksma (1)
1990. aastatest on psühholoogiadoktor Leonid Gozman aktiivne suures poliitikas. Esmalt sai temast Jegor Gaidari juhitud paremliberaalse partei Venemaa Demokraatlik Valik nõukogu liige. See partei ühines peagi mitme partei baasil moodustatud uue parteiga Paremjõudude Liit, mis püüdis kokku leppida Vladimir Putiniga ja oligi mõnda aega võimu juures.
Protesteeris juba Krimmi vallutamisel
Gozman oli Anatoli Tšubaisi nõunik Venemaa Föderatsiooni presidendi administratsioonis, Venemaa Föderatsiooni valitsuses ning Venemaa suurimas ettevõttes Venemaa Ühendatud Energiasüsteemid, kus ta oli asepresident, ja praegu on ülevenemaalise ühiskondliku liikumise Paremjõudude Liit president.
«Lõppude lõpuks võitleb Putin kahel rindel: ukrainlastega nende maal ja läänega.»
Gozman protesteeris Krimmi annekteerimise vastu, nõudis Navalnõi vabastamist ja Putnini tagandamist. Ta kanti Venemaa justiitsministeeriumi poolt «välismaiste agentide nimekirja», arreteeriti ja sunniti lõpuks Venemaalt lahkuma.
Mõlemad sõjaparteid
Gozmani seisukoht on, et Kahhovka hüdroelektrijaama tammi purustamine läheb Putinile kalliks maksma.
«Lõppude lõpuks võitleb ta kahel rindel: ukrainlastega nende maal ja läänega, püüdes vähendada abi taset, veenda, et see on kasutu ja ohtlik. Mina, ütleb Putin, olen nurka surutud, võin nuppu vajutada…»
Ning Gozman jätkab: «Lääne institutsioonides pole Putinil toetajaid. Keegi ei taha avalikult Venemaa relvadele võitu, isegi kõige Putini-meelsemad (korrumpeerunud) poliitikud ja struktuurid ei julge rääkida enamast kui «humanitaarsetel põhjustel» sõlmitud relvarahust.»
Ja küsib retooriliselt: «Kas tõesti on inimesi, kellele pole selge: ei saa olla mingit relvarahu, see oleks vaid hingetõmbeaeg Putinile, misjärel ta ründab uue jõuga?»
N-ö normaalsete poliitikute seas on kaks poolt – mõlemad on sõjaparteid. Üks osapool soovib Ukraina kiiret ja otsustavat võitu, teine pooldab sõja aastatepikkust venitamist.
Tuumasõja oht
Venitamise ja positsioonisõja pooldajad lähtuvad kahest arusaamast. Esiteks kardavad nad, et nurka aetud diktaator alustab tuumasõda, teiseks loodavad, et pikk sõda kurnab režiimi ja muudab selle vähem ohtlikuks. Muidugi nad eksivad – nõrgenenud Putin on veelgi ohtlikum kui tugev.
«Tuumarelva kasutamise tõenäosus nagu kõik muu meie riigis ei sõltu asjade tegelikust seisust – kes sellest hoolib? –, vaid halvasti ennustatavatest protsessidest Vladimir Vladimirovitši peas», arvab Gozman.
«Ja mis kõige tähtsam, on selge, et see režiim ei peatu mitte millegi ees. Tsivilisatsioonil ja sellel režiimil ei ole ühel planeedil kohta.»
Positsioonisõja partei on objektiivselt Putini liitlane. Ka tema, kes ei suutnud Kiievit «kolme päevaga» võtta, usub, et aeg on tema poolel – nii ukrainlased kui ka lääs väsivad ning tema ehitab üles sõjatööstuskompleksi ja armee, toodab rakette ja droone ning saab siis uuesti rünnata.
Sellel režiimil pole meie planeedil kohta
Otsustades nende kontaktide järgi, mis Gonzmanil on Euroopa Parlamendis opositsioonikonverentsil tekkinud, nõrgendab Kahhovka hüdroelektrijaama katastroof positsioonisõja parteid. Selles, et jaama lasi õhku Putin, ei kahtle keegi ja selle sündmuse tagajärjed pole taktikalisest tuumarelvast nõrgemad.
Gozman arvab: «See tähendab, et kõige kardetavam asi on tegelikult juba juhtunud. Karta pole niisiis enam midagi. Ja mis kõige tähtsam, on selge, et see režiim ei peatu mitte millegi ees. Tsivilisatsioonil ja sellel režiimil ei ole ühel planeedil kohta. Niisiis, rohkem relvi Ukrainale!»
LEONID GOZMAN ESINEB 20. JUUNIL KELL 18 FOTOGRAFISKAS
Vestlus toimub inglise keeles.
17.30 Uksed avatakse
18.05–19.00 Leonid Gozmani loeng-vestlus (inglise keeles)
19.00–19.15 Vaheaeg (avatud on baar)
19.15–20.15 Küsimused ja vastused (vastused inglise keeles)
20.15–21.00 Vaba vestlus ja suhtlus (baar endiselt avatud)
Õhtut juhivad Marti Aavik ja Tõnis Arro.
Üritusele saavad registreeruda kõik huvilised siin lingil.