Skip to footer
Päevatoimetaja:
Katrin Lust
(+372) 56681734
Saada vihje
Tellijale

Bahmut on nüüd edestanud Verduni ajaloo pikima lahinguna

Toimetaja: Inna-Katrin Hein

Ukrainas Donetski oblastis Bahmutis on lahingud kestnud kümme kuud. 22. mail teatas Vene eraarmee Wagner asutaja ja juht Jevgeni Prigožin, et Bahmut on nende käes. Ukraina armee esindajate sõnul kontrollivad nad seni linna äärealasid.

Sõjaajaloolaste sõnul on Bahmuti ja esimese maailmasõja ühe verisema ja kaua kestnud Verduni lahingu vahel sarnasusi. Bahmut aga tõukab seni esikohal olnud Verduni teiseks.

31. maiks 2023 on Bahmuti lahing Ukraina ja Venemaa vahel kestnud 303 päeva, olles ajaloo pikim lahing, kui piiramisi mitte arvestada.

Varem kuulus rekord esimese maailmasõja Verduni lahingule, mis kestis 21. veebruarist kuni 18. detsembrini 1916.

Verdun oli 302 päeva kestnud veresaun ja paljude silmis seni kõige kohutavam lahing inimkonna ajaloos.

Verdunis hukkus sadu tuhandeid sõdureid ja tsiviilisikuid, Bahmutis hukkunute arv pole veel teada.

Kahest lahingust toimub Bahmut väiksemal alal, kuid on võitlejatele lõpmatult raskem. Sõdurid räägivad sageli totaalsest põrgust, kus nad kindlasti surevad.

Bahmuti võitlejate kogemused on sama tooniga, kui on kirjas Verdunis võidelnute kirjades ja päevikutes.

«Põrgu ei saa nii kohutav olla. Inimesed on hullud,» kirjutas Prantsuse leitnant Alfred Joubaire oma päevikusse Verduni kaevikus vahetult enne seda, kui suurtükimürsk ta elu võttis.

Bahmuti ja Verduni lahingu vahe on üle saja aasta, kuid vaatamata sellele on neil palju ühist.

1. Avamäng

Sarnased on ka Verdunile ja Bahmutile eelnenud sündmused.

Venemaa alustas sissetungi Ukrainasse 2022. aasta veebruaris katsega vallutada pealinn Kiiev. Selle äärelinnadesse õnnestus Vene üksustel jõuda, kuid mitte kaugemale, sest Ukraina armee võitles kangelaslikult, lüües tagasi venelasi, kelle seas tekkis lõpuks segadus ja käega löömine.

Samamoodi jõudis Saksamaa armee esimese maailmasõja alguses 1914. aastal peaaegu Pariisini, kuid pidi oma üksuste liiga pikaks venimise tõttu lõpuks taganema.

Kahe lahingu vahel on ka olulisi erinevusi.

Saksa armeejuhid kavandasid Verduni lahingut hoolikalt kuude kaupa, et tappa võimalikult palju prantslasi. Tegemist oli esimese planeeritud kurnamislahinguga sõjaajaloos. Selle taga oli Saksa keiserliku armee kindralstaabi ülem, jalaväekindral Erich von Falkenhayn (1861–1922), kes lubas keiser Wilhelm II-le (1859–1941) «Prantsusmaa verest tühjaks lasta».

Hiljem on Falkenhayni motiivide kohta esitatud põhjendatud kahtlusi, kuna ta rõhutas liialt kurnamissõda, üritades varjata ebaõnnestumisi.

Bahmuti lahing algas väiksemate ja ebaõnnestunud Venemaa rünnakutega 1. augustil 2022 ning arenes samm-sammult sõdureid ja varustust neelavaks keeriseks. Siis sekkus Vene Wagneri eraarmee ja selle juht Jevgeni Prigožin teatas 8. oktoobril 2022, et tema väed vallutavad Bahmuti ära.

2. Lahing

Verduni ja Bahmuti lahingud on taktikalt sarnased.

«Inimlainete taktikat tegelikult pole, kuigi sellest on palju räägitud,» ütles Ukraina sõja ekspert, Soome sõjaajaloolane Emil Kastehelmi.

Venelased edenevad Bahmutis suures osas väikeste jalaväe rünnakrühmadena, kasutades ära suurtükitule katet ja maastikku.

Esimesed sõdurid, kes kasutasid seda meetodit tänapäevases sõjas, olid Saksa rünnaküksused Verdunis 1916. aastal.

Verduni lahingu esimesel päeval, 21. veebruaril 1916 viskas Saksa vägi prantslaste positsioonide pihta miljon granaati, eelkõige, et hävitada kuulipildujapesi.

Võrdluseks: Venemaa on kogu Ukrainas visanud päevas maksimaalselt 60 000 granaati.

Suurtükiväe katte all hiilisid esimese maailmasõja rünnaküksused vastase kaevikute lähedale ja suurtükitule lakkamisel tabasid käsigranaatide ja lähivõitlusrelvadega relvastatud ründeväelased kaevikus olnuid. Tänapäeval tehakse seda ründerelvadega.

Saksamaa edenes lahingu esimestel päevadel kiiresti, selle eest maksid oma eluga peamiselt eliitründeväed.

Bahmuti lahingus on oma eluga maksnud Wagneri värvatud vangid ja lõpuks ka Wagneri eliitsõdurid, kes väikeste rühmadena on Ukraina positsioone üle võtnud.

Bahmutis on Kastehelmi sõnul ühed ägedamad lahingud toimunud Hromoveni tee kurvis, millest Ukraina sõdurid on kümne küünega kinni hoidnud, kuna see on neile tähtis varustustee. Kui Vene üksused tee läbi lõikaks, paneks see nad raskesse olukorda. 

Verdunis toimusid mitu kuud väga ägedad lahingud Le Mort Homme'i ehk surnud mehe mäeaheliku eest. Ainuüksi selle Côte 304 mäe kaitsmisel langes üle 10 000 Prantsuse sõduri. Lahingu haripunktis tulistas 500 kahurit mäge päeval ja öösel, kuni see paistis sõduritele vulkaanina.

3. Põrgu

Nii Verdunis kui ka Bahmutis on jalaväe positsioon väga raske.

Verdunis oli tavaline, et väed tõusid kaevikutest ja aukudest, et rünnata, ja sõdurid langesid peaaegu kohe, sageli viimase meheni.

Sama asja on nähtud ka Bahmutis, kuid väiksemas plaanis.

«Meedias on olnud fotosid, kus Ukraina kompanii alustab vasturünnakut ja hävitatakse seal, kus nad on,» ütles avatud andmeallika analüütik Pasi Paroinen.

Piltidel sarnanevad Verdun ja Bahmut üksteisega: purustatud puutüved, lõputu mudane väli ja pulbristatud maa.

Verduni kirjeldati kui ühte suurt lahtist hauda, ​​sest surnud jäeti sageli sinna, kus nad langesid. Pidev suurtükituli mattis surnukehad, kuna mulda lendas neile peale, ja siis uus suurtükituli lükkas mulla pealt, tuues laibad taas välja.

Ka Bahmutis pole see võõras. Kastehelmi usub, et paljud seni leidmata surnud on mullakihi all ja plahvatusaukudes.

«Bahmutis tehtud videotest on näha, et sinna jäetakse sageli laipu, kuid neid on ka kokku korjatud. On hädavajalik, et haigused ei leviks ja moraal ei kannataks,» ütles Kastehelmi.

Verduni ja Bahmutit ühendab mädanevate laipade lõhn.

4. Taevas

Esimeses maailmasõjas mängisid lennukid esimest korda suurt rolli ja Verdun oli lahinguväli, kus õhujõud sündis.

Ukraina sõda on esimene droonisõda ja Bahmuti lahing esimene droonilahing, kus alguses kasutati eradroone, mis olid eelkõige mõeldud mingi ala jäädvustamiseks. Hiljem tulid sõjadroonid.

Õhusõja ajalugu Ukraina territooriumil ulatub tagasi 20. sajandisse. Esimene õhulahing toimus Lääne-Ukrainas 1914. aastal, kui ukrainlane Pjotr ​​Nesterov lendas oma lennukiga tahtlikult vastu Saksa lennukit.

Samamoodi hävitavad nüüd Bahmutis mõlema poole video- ja luuredroonid kokku põrgates üksteist.

Bahmuti lahingut peetakse isegi Maximi kuulipildujatega. Need töötati välja enam kui 130 aastat tagasi ja tapsid juba Verdunis kuhjaga jalaväelasi.

Verdunis nähti ja kasutati esimest korda leegiheitjaid. Nüüd paiskab leegiheitjate järeltulija, kardetud raketiheitja TOS-1 Bahmutile termobaarilisi lõhkepäid.

TOS-1 Buratino on 24-toruline 220-millimeetrine mitmelasuline raketiheitja raketilaskesüsteem, mis töötati välja Nõukogude Liidus ja põhineb tankil T-72. TOS-1 loodi elavjõu hävitamiseks kindlustatud positsioonidel, avatud maastikul, kergelt soomustatud sõidukites ja veokites.

Bahmuti lahing on olnud peamiselt suurtüki- ja jalaväelahing, nagu oli Verduni lahing. Võib-olla on Ukraina kõige olulisem relv 155-millimeetrine kahur, sama kaliibriga kahuri kaasaegne järeltulija. Viimast kasutas Verdunis peamiselt Prantsusmaa.

5. Lüüasaamine ja surm

Lahinguid seob ka suhteline ebakindlus selles asjus, kui palju ning keda ja mida kaotati. Märkimisväärne erinevus seisneb aga selles, et Bahmut vallutati, Verduni aga mitte.

Vaatamata sadadele tuhandetele langenutele ja haavatutele ei võtnud Saksamaa kunagi Verduni linna enda kontrolli alla. Sakslaste viimane suur rünnak toimus mürkgaasi toel ja ka see ei aidanud.

Venemaa on Bahmuti vallutanud peamiselt Wagneri eraarmee abiga ja lahing jätkub väljaspool linna.

Verdunis varises sakslaste pealetung lisavägede puudumise tõttu kokku: üksusi tuli saata peatama Briti ja Prantsusmaa pealetungi Somme'is ja Venemaa Brusilovi pealetungi idas.

Verduni lahing muutus 1916. aasta suvel. Detsembriks oli Prantsusmaa tagasi vallutanud peaaegu kõik, mida Saksamaa oli sadade tuhandete sõdurite verega kätte saanud.

Samamoodi on Venemaa pidanud nüüd nii oma regulaarväed kui ka Wagneri Bahmutist välja viima, et võtta vastu Ukraina vasturünnak.

Verduni lahingu inimkaotused, tapetuid, haavatuid ja vangistatuid, on vahemikus 700 000 kuni 1 250 000.

Arv sõltub arvutusmeetodist ja sellest, kellelt küsitakse. Elu kaotas 300 000 – 420 000 inimest.

Bahmutis on nii Venemaa kui ka Ukraina oma kaotustest vaikinud.

Prigožin on rääkinud Wagneri 20 000 langenust, Ida-Ukraina veterankomandör ja sõjasisulooja Igor Girkin aga 40 000st. Mais hindas USA Venemaa viie kuu kaotusteks enam kui 100 000 sõdurit. Täpsed andmed Ukraina kaotuste kohta puuduvad. Nii Venemaa kui Ukraina on edastanud alates sõja algusest propagandat, mis aitaks neid edukamana näidata.

Analüütik Pasi Paroinen suhtuks väga ettevaatlikult kõigesse, mida Prigožin ütleb. Samamoodi ei põhine Ukraina teatatud Venemaa kaotused reaalsusel.

Ei ole teada, kas Bahmuti lahingu mõlema poole kaotused kunagi õigesti kokku arvutatakse. Kaotused on aga olnud väga rängad.

6. Tähendus

Bahmuti tähtsus sõja tulemusele pole veel selge, sest palju oleneb Ukraina vasturünnakust. Kui läheb hästi, siis au Ukrainale Bahmuti võitlusse investeerimise eest. Kui vasturünnak läheb halvasti, kiidetakse sama asja eest Venemaad, analüüsis Soome sõjateaduste dotsent Ilmari Käihkö.

Venemaal peetakse Bahmutit juba Vene linnaks ja seal on selle vallutamist tähistatud.

Prantsusmaal tähistati Verduni võitu, vähemalt tsiviilisikud tegid seda, põrgust läbi käinud sõdurid mitte. Kui Prantsusmaa president Raymond Poincaré (1860–1934) saabus Verduni oma vägesid premeerima, loopisid sõdurid tema autot kividega.

Prantsuse armees ei olnud esimese maailmasõja esimesel aastal, 1914 peaaegu ühtegi deserteerumist, kuid Verdunis olid esimesed märgid distsipliini nõrgenemisest ja tuli juba deserteerumist ette.

Prantsuse väljaanded kirjutasid siis, et nagu süda oleks rebitud Prantsusmaa rinnast, sest prantslased olid seni end pidanud Euroopa parimateks sõduriteks.

Põhjuseks oli osaliselt noria, Prantsuse armee meetod vägede kiireks viimiseks Verduni ja tagasi. Kolmveerand Prantsuse armeest pidi vähemalt korra läbima Verduni põrgu.

Samamoodi on Paroineni sõnul Bahmuti lahingus osalenud umbes 70 protsenti Ukraina armee sõduritest, arvestamata vasturünnakuks reserveeritud vägesid.

Sõja alguses võis Ukraina toetuda vabatahtlike ridadele, kes kõikjalt oma riiki kaitsma tulid. Nüüd kutsutakse ajateenijad armeesse.

«Üksikisiku tasandil on kindlasti ka neid, keda on sunnitud sõtta minema,» ütles Paroinen.

Samamoodi on Venemaa pidanud pikka aega toetuma mobiliseeritutele, kellel on ebapiisav ettevalmistus lahinguteks.

Venemaal on endiselt ka eliitsõdureid, nagu wagnerlased, kelle kohta on lääne sõjaasjatundjad öelnud, et ilma nendeta ei oleks Venemaa suutnud Bahmutit vallutada.

Tähelepanuta ei saa jätta ka asjaolu, et Venemaa rahvaarv on suurem kui Ukraina ja paljude teiste riikide rahvaarv.

Rahvaarv koos suure sõdurite arvuga oli üks põhjus, miks Prantsusmaa ja teised Euroopa riigid Saksamaa esimeses maailmasõjas alistasid.

Ukraina aga loodab USA ja lääne abile, nende saadetud tehnikat pole Bahmutis peaaegu üldse nähtud, sest seda säästetakse vasturünnakuks.

Asjatundjate sõnul nad ei tea, kas Ukrainal jätkub neist relvadest vasturünnakuks.

Praegu on Bahmut nii ajaloolaste kui sõjaasjatundjate silmis endiselt nagu Verdun. Briti ajaloolane Alistair Horne on öelnud järgmist: «Kumbki pool ei võitnud Verduni; see oli lahenduseta lahing lahenduseta sõjas; lahing, kus polnud võitjaid, sõda, kus polnud võitjaid.»

Bahmut on linn Ukrainas Donetski oblastis, Bahmuti rajooni keskus. See asub Bahmuti jõe ääres 89 kilomeetrit Donetskist kirdes.

1924–2016 kandis linn nime Artjomovsk, mille sai kommunist Fjodor Sergejevi järgi, kelle hüüdnimi oli Artjom. 23. septembril 2015 taastas linnanõukogu linna ajaloolise nime Bahmut. Ukraina Ülemraada kinnitas otsuse 4. veebruaril 2016. Pindala on 41,6 ruutkilomeetrit ja elanikke oli enne Ukraina sõda 71 000. 

Verdun on linn Ida-Prantsusmaal Grand Esti piirkonnas Meuse'i departemangus. See on departemangu alamprefektuur (sous-prefecture) ehk ringkonna halduskeskus. Linn on kahe kantoni keskuseks. Pindala on 31,03 ruutkilomeetrit ja elanikke on üle 16 000. 

Kommentaarid
Tagasi üles