VIDEO ⟩ Rekale ette sõitnud autojuht: arvasin, et sa nägid, kui ma suunda näitasin

Autod liikluses. Foto: Ekraanitõmmis videost.

Sotsiaalmeedias on jagatud videot liikluses toimunud ohtlikust olukorrast, kus sõiduauto sõidab ette veoautole. «Paljud autojuhid elavad veel teadmises, et kui nad on eespool, siis on neil ümberreastumisel eesõigus,» ütleb liiklusjurist Indrek Sirk.

Facebooki grupis «EZ-дуны!» jagas ohtlikust olukorrast videot Dimitri. Videos on näha, kuidas veoautole sõidab külje alla valge sõiduauto. «Pimeala on see, mida peeglist ei näe,» ütleb ta jagatud video juurde. «Sündmus leidis aset Tallinnas Kristiine keskuse ees,» avaldas Dimitri Elu24-le. 

Kes oli sõiduauto roolis ja kuidas ta tekkinud olukorda kommenteeris? «Sõiduauto roolis oli noormees, kes ütles pärast oma manöövri kohta selgituseks: «Arvasin, et sa nägid, kui ma suunda näitasin,»» rääkis Dimitri.

«Üldiselt näeb asi välja nii, nagu oleks tahtlikult veoautole ette keeranud,» öeldakse videos nähtud olukorra kohta veebilehel auto.pub.

Politsei: enne manöövrit tuleb veenduda, et see on ohutu

Lääne-Harju politseijaoskonna avariimenetlustalituse juht Raul Annuka tuletab autojuhtidele meelde, et juht on kohustatud enne manöövri alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid. «Üheks selle õnnetuse võimalikuks põhjuseks võib olla nii tähelepanematus kui ka paljude juhtide seas levinud ekslik arvamus, et paremal asuval sõidukil on reastudes eesõigus ja teine liikleja on kohustatud talle teed andma,» ütleb Annuka. 

«Tegelikult kehtib parema käe reegel reastudes vaid sõidukite vastastikusel sõiduraja vahetamisel. Lisaks ei arvesta juhid tihtipeale asjaoluga, et veokitel on ümber sõiduki suur «pime ala», milles paiknevat sõidukit on märgata vaid lisapeeglitest,» selgitab Annuka.

Liiklusjuristi kommentaar

Liiklusjurist Indrek Sirk ütleb, et liiklusõnnetuse toimumise kohas on parempoolne sõidurada määratud üksnes parempöördeks, mistõttu sellelt otse liikumine on keelatud. «Ümberreastumise manöövri teostamisel on juhil kohustus veenduda selle ohutuses (liiklusseaduse § 33 lg 2 p 8). Paljud autojuhid elavad veel teadmises, et kui nad on eespool, siis on neil ümberreastumisel eesõigus. See oli nii kuni 01.07.2011, kuid ka siis tuli veenduda manöövri ohutuses.»

Vandeadvokaat Indrek Sirk. Foto: Sander Ilvest

Sirk räägib, et mis puutub veoautodesse, siis sõiduki ehitusest tulenedes on veoauto juhi vaateväli oluliselt piiratum just külgedele. «Arvestada tuleb ka sellega, et videoregistraator on üldjuhul esiklaasil ja hoopis teises kohas kui autojuhi vaateväli. Videoregistraatoril on ka lai vaateväli, kuid inimene ei ole võimeline samal ajal vaatama ette ja kõrvale. Terava nägemise ala on fokusseeritud üsna kitsalt ning enamasti suunatud inimese liikumise suunas ettepoole. Tavaolukorras ei vahi inimene raadiolokaatorina igas suunas, et äkki kusagilt läheneb mingi objekt.»

«Sõiduki ehitusest tulenevalt on veoauto juhi vaateväli oluliselt piiratum just külgedele.»

«Mõned liiklejad praktiseerivad n-ö vaheletrügimist ka põhimõttel, et kuna teine alalhoidlikum liikleja ei soovi oma autot kahjustada, siis loobutakse oma eesõigusest ja antakse talle seetõttu teed. Paraku võivad sellises olukorras kokku saada ka kaks jonnakat tüüpi või ei ole eesõigusega liikleja võimeline märkama ja ära hoidma sellist olukorda. Ja siis juhtubki liiklusõnnetus,» räägib Sirk.

«Mis puudutab veoauto juhi edasiliikumist pärast kokkupõrget, siis ühtegi sõidukit ei ole võimalik peatada momentaalselt. Alates ohule või kokkupõrkele reageerimisest möödub esmalt ca 1 sekund, et juht tõstaks jala piduripedaalile ning pidurisüsteem tööle rakenduks. Kiirusel 18 km/h läbib auto ühe sekundiga viis meetrit ning pidurdusteekond järsul pidurdamisel on vähemalt sama palju,» selgitab jurist. «Idamaades on sellise käitumise kohta omaette termin: karma. Seekord järgnes tagajärg väga kiiresti.»