PEKSULUGUDE VALGUSES Lastekaitse selgitab: miks noorte seas nii palju vägivalda on ja kuidas seda ennetada? (2)

Merilyn Närep
, päevatoimetaja
Copy
Lapsed kaklemas. Pilt on illustratiivne.
Lapsed kaklemas. Pilt on illustratiivne. Foto: Shutterstock

Viimasel ajal on eestlasi šokeerinud erinevad peksmise või muu vägivalla juhtumid, kus peakangelasteks on tihti alaealised lapsed. Miks noorte seas nii palju vägivalda on ja kuidas seda ennetada? Selgitab MTÜ Lastekaitse Liidu koostöö koordinaator Eliise Tiidussalu.

Eelmisel aastal läksid ühismeedias lendu videoklipid alaealiste tüdrukutega Pärnus 17. oktoobril aset leidnud juhtumist, kus ohvrit füüsiliselt kiusati ja jalaga löödi. Analoogne juhtum toimus ka viis päev hiljem, kui teised tüdrukud tungisid korterisse ja ründasid seal olnud 12-aastast tüdrukut.

20. aprillil sai Elva gümnaasiumis näha jõhkrust ja verd. Üks kaheksanda klassi poisiklutt otsustas tulla kooli nukkidega, pani need sõrmede ümber ja lasi kätel käia. Verd lendas igas suunas.

30. aprilli südaöösel kell 00.14 anti häirekeskusele teada teadvuseta noormehest ja vigastatud neiust Harjumaal Aruküla alevikus koolistaadionil. Sündmuskohale jõudnud meedikud tuvastasid 19-aastase noormehe surma. 17-aastase tütarlapse viis kiirabi haiglasse.

Esmaspäeval, 22. mail, hakkasid ühismeedias levima jõhkrad videod sellest, kuidas suurem poiss lööb korduvalt väiksemat, väidetavalt kaheksa-aastast poissi. Veidi hiljem selgus, et juhtunu leidis aset aprilli lõpus Viljandimaal. Ka Elu24 toimetuse postkasti laekusid kõnealused videod peksmisest, kaadrid on väga jõhkrad. Ühel videol hoiab peksja metsas olles käes saagi ja teeb maas lebava ohvri kohal ähvardavaid liigutusi, justkui sooviks noorel poisil jalga otsast saagida. Samal ajal ohver karjub röökides: «Ei, ära tee!» Peksja ise peidab end videos kapuutsi alla.

Kolmapäeva, 24. mai hommik algas Kose gümnaasiumi direktorile ehmatusega, kui temani jõudis teade, et üht õpilast on kirvega vigastatud. Selgus, et see oli poiste omavaheline jagelemine.

Selliseid juhtumeid on veelgi, kuid omakorda teeb selle kurvemaks asjaolu, et väga paljud ohvrid pole julgenud isegi kellelegi rääkida, et nendega midagi juhtunud on, mistap võib ohvrite arv olla ka palju suurem.

Miks noorte seas nii palju vägivalda on ja kuidas seda ennetada? Selgitab MTÜ Lastekaitse Liidu koostöö koordinaator Eliise Tiidussalu:

«Emotsioonid ja viha, mis näiteks ebaõigluse tundest võimenduvad, võivad panna inimest ka enesele ootamatult käituma. On olukordi, kus ärrituvusest võib tekkida väljapääsmatuse tunne ning nendel juhtudel ei suudeta igas olukorras leida kohe kohast käitumisviisi. Nendel juhtudel ei suuda inimene alati adekvaatselt ja selgelt otsustada, alles hiljem, kui emotsioon vaibub, suudetakse selgelt mõelda ning enamasti kahetsetakse tegu.

Oluline on mõista, et emotsioonide, sh viha tundmine on normaalne viis, kuidas meie aju teatud olukordades reageerib, näiteks ohuolukorras. Emotsioonidega tuleb tegeleda – emotsioonile eelneb mõte või sisendus, mida on võimalik kontrollida ning teadlikult muuta. Aitab nii iseendale küsimuste esitamine kui mitmed võtted, et hetkeline emotsioon kontrolli alla saada. Häid nõuandeid on kirja pannud näiteks peaasi.ee

Seos juba varem kogetud vägivallaga

«Uuringud näitavad, et lapseeas kogetud füüsilisel karistamisel võib olla otsene mõju aju arengule ja see võib häirida lapse edasist kognitiivset, käitumuslikku, sotsiaalset ja emotsionaalset arengut. Paljud kodus füüsilist karistamist kogenud lapsed hakkavad hiljem ka väljaspool kodu ennast agressiivselt üleval pidama.

Negatiivsed mõjud lapse vaimsele tervisele, enesehinnangule ja võimele stressiolukordadega toime tulla kanduvad üle tihtipeale ka täiskasvanuellu. Lapseeas kogetud füüsilist karistamist on paljudes uuringutes seostatud hilisemate ärevushäirete, depressiooni, sõltuvusprobleemide ja antisotsiaalsete käitumismustritega.

Ei saa uskuda, et näiteks vanem teeb tahtlikult lapsele haiget, pigem on tegemist oskamatuse, emotsioonide kuhjumise või pingelise olukorraga, kus vahel ka täiskasvanu ei suuda muul viisil enam piire seada ning ei tea enam, kuidas lapsega toime tulla. Seetõttu on äärmiselt oluline, et erinevad asutused, institutsioonid ja organisatsioonid tegeleksid nii teadmiste jagamisega, ühiskonna teadlikkuse suurendamisega (vältimaks hukkamõistu) kui ka perede mitmekülgse toetamisega.

Vägivalla mõjud on pikaajalised ja hukatuslikud ning seetõttu on oluline, et ühiskonnas leviks teadlikkus ning kui märkame abivajavat last, siis teeme kõik endast oleneva, et olukord lapsele ohutuks muuta. Abivajav laps on nii kannatanu kui ka laps, kes vägivalda kasutas. Igaühel on kohustus abivajavast lapsest teatada viivitamata kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötajat või helistada lasteabitelefonil 116 111

Füüsiline karistamine on endiselt kõige enam levinud lastevastase vägivalla vorm üle maailma. Pan-Ameerika terviseorganisatsiooni andmetel kannatab üle maailma iga teine 2–17-aastane laps vägivalla all. Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel on hinnanguliselt kuni miljard 2–17-aastast last maailmas kogenud möödunud aasta jooksul füüsilist, seksuaalset või emotsionaalset vägivalda või hooletusse jätmist. Ülemaailmse partnerluse fondi lastevastase vägivalla lõpetamiseks (End Violence Against Children) hiljutistel andmetel ei ole endiselt 86 protsenti maailma 2,2 miljardist lapsest füüsilise vägivalla eest isegi seaduslikult kaitstud.

Tagasi üles