HÄÄL KÕRBES ⟩ Lähedase elu pärast muret tundnud tallinlane ei saanud kriisiabinumbritelt mingit abi

Foto: Shutterstock

«Inimene võib-olla annab endale vaid ühe võimaluse, ühe kõne ja kui siis ka vastu ei võeta...» sõnab tallinlane Martin, kes hiljaaegu püüdis aidata oma suitsiidimõtetega sõpra, kuid tema kõnedele ei vastatud. Sotsiaalkindlustusamet: «Kõnede arv on kasvavas trendis, mistõttu võib juhtuda, et iga helistaja ei pääse kohe liinile.»

Tallinlane Martin (nimi muudetud, toimetusele teada) sai kolmapäeval äreva teate sõbralt, kes sõnas, et soovib metsas oma elu lõpetada. Esimese asjana mõtles Martin helistada emotsionaalse toe numbrile, mis on leitav Eluliini kodulehelt. 

«Keegi vastu ei võta. Ma arvasin, et seal võetakse 24/7 vastu,» sõnab Martin. Tuleb välja, et liin on avatud õhtul kella seitsmest kuni seitsmeni hommikul. «Ajuvaba. Kui sooritad enesetapu teistel aegadel, siis abi ei saa? Inimene võib-olla annab endale vaid ühe võimaluse, ühe kõne ja kui siis ka vastu ei võeta...»

Järgmiseks proovis Martin psühholoogilise kriisiabi numbrit, kust öeldi, et hea oleks, kui inimene ise metsast neile helistaks, kuid suure tõenäosusega seda ei juhtu. Seejärel paluti uuesti helistada Eluliinile.

Siis võttis Martin kõne ohvriabi kriisitelefonile ning taas kord – keegi ei vasta. Kodulehel seisab aga lause «Helista meile mis tahes kellaajal!». «Uskumatu, mis toimub?» küsib Martin, kes ei saa aru, kuidas peaks ta oma sõpra aitama, kui keegi ei vasta.

Viimaks helistas Martin häirekeskuse kriisiinfotelefonile 1247, mis pakub 2020. aastast elanikkonnale ka psühholoogilist esmaabi. Sealt öeldi, et pannakse ootele ja täpsustatakse, kellele edasi suunata. «Kuulasime muusikat, samal ajal kui kell tiksus,» ohkab Martin. 

Seejärel tänati ootamise eest ja öeldi, et kõne suunatakse 112-le. «112 oskan ma ise ju ka valida. Otsisime inimest, kes oleks osanud äkki rääkida,» sõnab Martin. «Mulle tundub see kõik väga kaugel abi osutamise oskusest. Politsei ei teinud ka midagi, sest ma ei osanud öelda, kus ta on.»

Martin helistas sõbrale ja hakkas läbirääkimisi pidama. Lõpuks saadi nii kaugele, et sõber läks metsast tagasi koju. «Aga no, kui sul enesetapumõtted on, siis abi Eestis lihtne saada ei ole,» tunnistab Martin suure kurbusega.

«Kõnede arv on kasvavas trendis, mistõttu võib juhtuda, et iga helistaja ei pääse kohe liinile»

Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi ja ennetusteenuste osakonna kaugnõustamisteenuse juht Karmel Tall toob esialgu välja info, mis on leitav ka kodulehelt: sotsiaalkindlustusameti ohvriabi kriisitelefonile 116 006 saab helistada ööpäev läbi ja see on helistajale tasuta. Liin on mõeldud inimestele, kes on langenud kuriteo, hooletusse jätmise, halva kohtlemise ja füüsilise, vaimse või seksuaalse vägivalla ohvriks hiljuti või ka pikemat aega tagasi. Lisaks võivad liinile pöörduda abivajajast teatajad, kellele saab nende soovi korral tagada anonüümsust. Numbrile 116 006 vastavad kriisiabi nõustaja kogemustega spetsialistid, kes valdavad nii eesti, vene kui inglise keelt. Ukraina keeles suhelda soovivad inimesed saavad seda teha iga päev kella 16–20.

«Kui ohvriabi kriisitelefonile helistab inimene, kes annab teada, et tema sõber või lähedane soovib teha enesetapu, on meie kohustus anda sellest teada ka häirekeskusele, sest inimese elu on ohus. Meie nõustajad saavad olla abistajale toeks ja koos läbi arutada tegevusplaani. Kui helistajaks on enesetapukavatsusega inimene, siis hindame enesetapuriski ja eluohtliku olukorra puhul teavitame häirekeskust. Kuni kiirabi saabumiseni oleme pöördujale toeks läbi telefoni,» sõnab Tall.

Siinkohal on Talli sõnul oluline toonitada, et kui viibida enesetapuplaaniga inimese vahetus läheduses, on kõige tähtsam jääda tema juurde ja teda mitte üksinda jätta. «Kui inimesel on olemas plaan ja vahendid, siis on endalt elu võtmise risk suur ja tuleb jääda inimese juurde ning teavitada lähedasi või arsti, vajadusel helistada 112. Toetav on teada, et enamasti möödub väga tugev ja kohene enesetapusoov mõne aja pärast. Kahjuks võib see siiski tagasi tulla, kui enesetapumõtete põhjused jäävad muutumatuks, ja seepärast on oluline otsida abi.»

Küll aga tunnistab Tall, et sotsiaalkindlustusameti ohvriabi kriisitelefoni kõnede arv on kasvavas trendis, mistõttu võib tõepoolest juhtuda nii, et iga helistaja ei pääse kohe liinile või peab seda ootama. «Kõne katkemise korral helistavad meie nõustajad inimestele tagasi, kuid selge on see, et antud ajakriitilises olukorras oli ainuõige tegutsemisviis see, et inimene otsustas helistada häirekeskusesse. Oleme ääretult tänulikud, et ta seda tegi.»

«Nagu varem mainisime, siis viibides enesetapuplaaniga inimese vahetus läheduses, on kõige olulisem jääda tema juurde ja teda mitte üksinda jätta. Kui inimesel on olemas plaan ja vahendid, siis on endalt elu võtmise risk suur ja tuleb jääda inimese juurde ning teavitada lähedasi või arsti, vajadusel helistada 112.»