ELU25 ⟩ Aarne Seppel: EKRE toob Eestile homoabielud

18. oktoobril 2020 korraldati heameeleavaldus «Kõigi õigus abielule» Tallinnas Vabaduse platsil. Foto: Madis Veltman

Alanud nädal toob uued avalikud kirjad, räusklikud arvamuslood ja parlamentaarse tsirkuse. Teemaks loomulikult perekonnaseaduse eelnõu, hellitusnimega abieluvõrdsus. Eesti ei oleks selleni jõudnud, kui EKRE ja Isamaa poleks selle saavutamise nimel väga palju vaeva näinud.

Natuke enam kui kümmekond aastat tagasi võttis riigikogu vastu kooseluseaduse, mis lõi tugeva eelduse EKRE tähelennuks Eesti poliitika teravaimasse tippu. Juba tollal oli näha, et seadust vastu võttes tehti palju vigu, mis muutsid elu keerulisemaks selle peamisel, paraku varjus hoida soovinud sihtgrupil.

Poliitikute väited, et kooseluseadus on mõeldud eri soost paaridele ning peaaegu juhuslikult saavad selle alusel kooselu registreerida ka samast soost paarid, mõjusid tollal ja mõjuvad praegu täiesti naeruväärselt. Vastu ta võeti, oodatud rõõmu oli vähe, sest rakendusaktide puudumise tõttu pidid koosellunud oma õigused kehtestama kohtuvaidluste abil.

Vähesed mõtlesid ja veelgi vähesemad rääkisid perekonnaseaduse muutmisest. Ka rakendusaktideta tundus, et nüüd on midagi tehtud. Reaalsuskontroll oli kiire ja valus. Ometigi on Eesti praeguseks jõudnud olukorda, kus perekonnaseaduse muutmine ja abieluvõrdsus ei ole enam üksikute aktivistide pärusmaa.

Kuidas nii? Pärast 2019. aasta valimisi, EKREIKE võimuliidu moodustamise ajal saime kuulda soovi vähendada abortide kättesaadavust, tühistada kooseluseadus ja raiuda mehe-naise abielu põhiseadusesse. Ükski neist soovidest ei täitunud, aga ühiskonna taluvuse piiri nihutati. Nüüd on täiesti loogiline hüpata rakendusaktidest abieluvõrdsuseni.

2020. aasta oktoobris avaldati Tallinnas Vabaduse platsil meelt valitsuse plaanitud abielureferendumi vastu ja abieluvõrdsuse poolt. Vabaduse platsil oli nii noori kui ka vanu. Silma jäid mõne erakonna lipud, aga valdav meeleolu oli positiivne, toetav. Sooviti olla millegi poolt.

Jüri Ratase valitsus ei liigutanud kulmugi ja valmistus kolm kuud hiljem abielureferendumit riigikogus läbi suruma. Seda ei juhtunud. Kui palju oli selles tegelikult Porto Francot ja kui palju soovi hapust liidust põgeneda, ei ole me teada saanud. Valitsus näitas selget soovi kuulutada ideoloogilised väärtused ülemaks nõrgema inimgrupi arvelt.

Jõud tekitab vastasjõudu ja mida tugevam on jõud, seda tugevam on vastasjõud. EKRE ja Isamaa tegevuse tulemus on abieluvõrdus praegu, selmet lasta ühiskonnal tasapisi areneda ja jõuda selleni mõnevõrra hiljem. Ootamatu innuga on hakatud sisustama abielu mõistet, hoomamata, et riigi jaoks on abielu vorm, mis tagab teatavad õigused ja kohustused seaduse jõuga. Abielule saab sisu anda vaid abielupaar ise. Ei keegi teine.

Lõpetuseks paar tasuta soovitust. Ennast konservatiivseks nimetavad erakonnad, eriti üks, peab oma peamiseks eesmärgiks võidelda süveneva demograafilise kriisiga. Midagi õilsamat ei saagi olla. Siiski olen veendunud, et peaaegu sundeostamist nõudev retoorika atraktiivsuse minetanud keskea kuldsemas servas meeste poolt ei ärgita Eesti noortes soovi lapsi saada. Noortega tuleks rääkida nende endi keeles, mitte peale suruda huku ängi, neid võiks proovida mõista. Kolmekümne aasta tagune maailm on muutunud – kui see tuleb üllatusena, siis võiks vaadata peeglisse.

Läheb veel kolmkümmend aastat ja praegu mõnele pinnuks tagumikus olev võitlus on taandunud vaid paariks reaks Vikipeedias.