Skip to footer
Päevatoimetaja:
Katrin Lust
(+372) 56681734
Saada vihje

VÕIS KIIRENDADA HERPESVIIRUSE LEVIKUT Vanim tõend suudlemise kohta pärineb 4500 aasta tagusest ajast Mesopotaamiast

Toimetaja: Inna-Katrin Hein
Itaalia 16. sajandi reljeef, mis kujutab suudlejaid

Teadlased on mitmes uuringus oletanud, et kõige varasemad tõendid inimeste huultelt huultele suudlemise kohta pärinevad väga spetsiifilisest geograafilisest kohast Lõuna-Aasias, eelkõige Indiast, 3500 aastat tagasi, kust see võis levida teistesse piirkondadesse.

Kuid Taani Kopenhaageni ülikooli Mesopotaamia eksperdi Troels Pank Arbølli ja Briti Oxfordi ülikooli bioloogi Sophie Lund Rasmusseni sõnul, kes tuginesid paljudele Mesopotaamia varasemate ühiskondade kirjalikele allikatele, oli suudlemine juba 4500 aastat tagasi seal väljakujunenud tava, kirjutab phys.org.

Seega on suudlemine tuhat aastat arvatust vanem ja esimesed tõendid selle tegevuse kohta pärinevad hoopis Mesopotaamiast. 

Erinevalt tänapäevast, kus suudlemine kipub viima magamistuppa, viitavad kõige varasemad sumerikeelsed tekstid, et suudlemine võis olla suguühtejärgne tegevus, mida nauditi pärast seksi. Ühes tekstis kirjeldatakse, kuidas teise mehe suudlus abielunaise peaaegu eksiteele viis.

«Muistses Mesopotaamias, mis on Eufrati ja Tigrise jõgede vahel tänapäeva Iraagis ja Süürias eksisteerinud varajaste inimkultuuride nimi, kirjutasid inimesed savitahvlitele kiilkirjas. Tuhanded savitahvlid on säilinud tänapäevani ja need sisaldavad selgeid näiteid selle kohta, et suudlemist peeti iidsetel aegadel romantilise intiimsuse osaks, nii nagu musitamine võis olla osa sõprusest ja pereliikmete suhetest,» ütles Mesopotaamia meditsiiniajaloo ekspert Troels Pank Arbøll. «Suudlemist ei tohiks pidada kombeks, mis pärineb ainult ühest piirkonnast ja levis sealt, vaid tundub, et seda on praktiseeritud mitmes iidses kultuuris mitme aastatuhande jooksul».

Sophie Lund Rasmussen lisas: «Tegelikult on inimeste lähimate sugulaste bonobode ja šimpanside uurimine näidanud, et mõlemad liigid suudlevad, mis võib viidata sellele, et suudlemine on inimeste põhikäitumine ja see selgitab, miks seda võib leida erinevatest kultuuridest. Romantiline, seksuaalne suudlemine, mida naudivad ka bonobod, võis areneda selleks, et välja selgitada, kui hea tervisega partner on. Halb hingeõhk viitab sellele, et midagi on valesti ja kaaslane ei pruugi olla terve».

Lund Rasmussen selgitas, et peame suudlemist iseenesestmõistetavaks ja tundub, et see on alati olnud, kuid see pidi kuskilt alguse saama ja see on arvatavalt 1000 aastat vanem, kui seni arvati.

Lisaks tähtsusele sotsiaalses ja seksuaalkäitumises võis suudlemine mängida tahtmatut rolli mikroorganismide edasikandumises, võides põhjustada viiruste levikut inimeste seas.

Teadlaste arvates võis inimkonna suudlema hakkamine kiirendada lihtherpesviiruse 1. tüübi levikut.

«Mesopotaamiast on olemas suur hulk meditsiinilisi tekste, millest mõned mainivad haigust, mille sümptomid meenutavad herpesviiruse sümptomeid,» märkis Arbøll.

Ta lisas, et iidseid meditsiinitekste mõjutasid mitmesugused kultuurilised ja religioossed mõisted, mistõttu ei saa neid võtta kui täit tõde.

«Siiski on huvitav märkida mõningaid sarnasusi iidsetes Mesopotaamia meditsiinitekstides buʾshanu nime all tuntud haiguse ja herpes-nakkuse vahel. Bu'shanu haigus paiknes peamiselt suus ja kurgus ning sümptomiteks olid vesiikulid suus või huultel, mis on üks herpesinfektsiooni domineerivatest tunnustest,» nentis teadlane.

«Kui suudlemine oli paljudes iidsetes ühiskondades laialt levinud ja välja kujunenud, pidi suudlemise mõju patogeenide edasikandumise osas tõenäoliselt olema enam-vähem püsiv,» ütles Rasmussen.

Herpesviirused on DNA-viiruste sugukond, kuhu kuulub paljude levinud haiguste, sealhulgas ohatise, tuulerõugete ja mononukleoosi tekitajaid.

Esimest tüüpi lihtherpesviirus tekitab huuleherpest ja teist tüüpi lihtherpesviirus tekitab genitaalherpest.

Huuleherpese puhul tekivad läbipaistvad villid kas suu sisse, huultele või suu ümbrusse. Villidega võib kaasneda valu, paistetus ja sügelemine. Paranemine toimub umbes nädala jooksul ja villi koht armistub.

Genitaalherpese puhul tekivad genitaalide piirkonda haavanduvad vesivillid, kaasneb sügelus ja valulikkus. Ville ja haavandeid tekib juurde umbes kümne päeva jooksul. Ilma ravita võtab genitaalherpesest paranemine aega üks kuu, raviga kaks nädalat.

Kommentaarid
Tagasi üles