Päevatoimetaja:
Katrin Lust
(+372) 56681734
Saada vihje

Taimo Toomast aasta pärast kopsusiirdamist: olen õnnelik igal hommikul ärgates (1)

Copy
Taimo Toomast
Taimo Toomast Foto: Kuvatõmmis Facebookist

«Tõin ka mõned tordid, et siinsete võrratute inimestega oma rõõmu jagada,» sõnas kolmapäeval, 17. mail, sünnipäeva pidanud ja aasta tagasi kopsusiirdamise läbinud Taimo Toomast.

Eelmise aasta juuli keskpaigas teatas Vilja Toomast Facebookis, et tema abikaasa, ooperilaulja ja pedagoog Taimo Toomast läbis kopsusiirdamise operatsiooni.

«Mina ja Taimo tahame teada anda, et 15. mail toimus Tartu Ülikooli kliinikumis operatsioon, mille käigus siirati Taimole uued kopsud,» kirjutas Vilja toona ühismeedias ja lisas, et operatsioon kulges edukalt. «Kuigi taastumine operatsioonist võtab aega, kõnnib Taimo juba oma jalgadel,» märkis ta. Abikaasa tõdes, et sündis ime, kuna Eestis pole kopse siiratud üle aasta.

Oma sünnipäeval kirjutab Taimo ühismeedias, et sellest on möödas juba aasta. «Aasta tagasi ärkasin 24 tundi väldanud kunstlikust koomast. Nali naljaks, täna saan ühe- ja samas ka kuuekümne ühe aastaseks. Tõin ka mõned tordid, et siinsete võrratute inimestega oma rõõmu jagada. Olen väga tänulik nii paljudele inimestele. Kuigi elu on vahel raske, olen õnnelik igal hommikul ärgates. Elu on ilus ja elamist väärt!»

Eelmisel aastal külastasid nii Vilja kui Taimo «Ringvaate» stuudiot. «See on suur ime, et leiti sobiv kops, sest seda juhtub haruharva. Mul oli kaks kuud kuni pool aastat jäänud,» rääkis mees kalkvel silmadega. Kuigi esialgu öeldi, et ta peab pärast kopsude siirdamist jääma kolmeks kuuks haiglasse, oli Taimo kuu aega hiljem juba kodus. «See oli mullegi üllatuseks, et nii kiirelt jalgadele tõusin,» nentis ta ja lisas, et motivatsiooni andsid nii füsioterapeudid kui mõte koju saamisest.

«Mõtlesin, et äkki see jääb viimaseks korraks»

Aastaid ravimatu kopsuhaigusega võidelnud Taimo tunnistas mullu «Ringvaates», et viimase aasta üritustel mõtles ta alatihti, et see võib jääda tema viimaseks korraks. «Mõtlesin, et äkki on viimane kord või viimased jõulud. Aga tahe võidelda oli nii suur.» Kõige selle juures valutas mees aga veel südant lähedaste pärast, kes seda võitlust pidid kõrvalt nägema.

«Valus on vaadata, kuidas kallis inimene hääbub iga päevaga,» kinnitas abikaasa Vilja. «Aga ei olnud aega emotsioonitseda, sest pidi lihtsalt hakkama saama ja kohati kahe eest mõningaid asju tegutsema.»

Muusik tunnistas, et ei mäleta, kuidas enne operatsiooni hingata oli, ent kui nüüd hommikul pudeliga hingamisharjutusi teeb ja kopsud õhku täis tõmbab, on see üks võimas tunne.

Taimo meenutas ka päeva, mil saatuslik telefonikõne tuli. «Ühel hommikul tuli haiglast kõne, et kopsud on leitud. Ütlesin, et pean mõtlema, ja helistasin Viljale,» tunnistas ta. Kelle kopsud talle siirati, muusik ei tea. «Tegemist on delikaatsete andmetega, aga mulle öeldi, et kopsud tulid Skandinaaviast,» sõnas mees.

Intervjuu lõppedes tõdes Taimo, et peab end mitu kuud väga hoidma. Tema südamesooviks on aga tulevikus oma ameti juurde naasta: «Kunagi tahaks jälle ooperit proovida.»

Tagasi üles