Ajateenistust vältida aidanud Andrei Vesterinen kuriteokahtlustusest: kõik tegevused on täiesti seaduslikud
/nginx/o/2021/11/01/14177468t1hc12e.jpg)
18. mai 2023, 00:19
:format(webp)/nginx/o/2023/05/17/15328169t1hf166.jpg)
«Meie poolt ei toimunud ainsatki Eesti Vabariigi seadusandluse rikkumist ja kõik tegevused on täiesti seaduslikud,» väidab ArmyLaw OÜ esindaja Andrei Vesterinen, kellele esitati esialgsetel andmetel ajateenistusest vabastamise teenuse pakkumise tõttu valeandmete ja võltsitud dokumentide eest kuriteokahtlustus.
Keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo ametnikud esitasid kolmapäeval kuriteokahtlustuse ArmyLaw OÜ-le ja kahele sellega seotud inimesele, kes pakkusid ajateenistusest vabastamise teenust. Esialgsetel andmetel esitati selleks valeandmeid ja võltsiti dokumente.
ArmyLaw OÜ osutab inimestele juriidilist nõustamist ajateenistusest vabanemiseks, jättes klientidele mulje, et tegevus on seaduslik. Kahtlustuse kohaselt suunati kliente esitama valeandmeid oma elukoha või keeleoskuse kohta. Näiteks lasti klientidel oma elukoht registreerida välismaale, et jääda kättesaamatuks kaitseressursside ametile, kes lähtub rahvastikuregistri andmetest. ArmyLaw' esindajad tegid kliendi nimel esitatud valeandmetega toiminguid, et neid kaitseväeteenistusest vabastada.
Kahtlustus hõlmab ArmyLaw' tehtud toiminguid kümne kliendiga. Kahtlustus esitati ArmyLaw OÜ-le ja selle esindajatele, 38-aastasele Andreile ja 26-aastasele Janikale ning nende teenuseid kasutanud noortele.
«Meie poolt ei toimunud ainsatki Eesti Vabariigi seadusandluse rikkumist!»
Meedial ei õnnestunud päeval ArmyLaw OÜ esindajalt Andrei Vesterinenilt kommentaari saada, kuid kolmapäeva hilisõhtul saatis mees välja pressiteate. «Käimasolev uurimine kriminaalmenetluse raames meie ettevõtte ArmyLaw OÜ suhtes ei tulnud mulle üllatusena. Pealegi on mul väga hea meel, et riik on lõpuks tähelepanu pööranud ajateenistusse kutsumise pakilisele probleemile,» alustab ta.
Vesterinen väidab, et on alates 2017. aastast püüdnud aktiivselt suhelda kaitseressursside osakonnaga ja on väidetavalt töötanud eranditult õigusvaldkonnas. «Meie poolt ei toimunud ainsatki Eesti Vabariigi seadusandluse rikkumist ja kõik tegevused on täiesti seaduslikud. Olen kindel, et keskkriminaalpolitsei käimasolev uurimine kinnitab seda, mille tulemusena kõik süüdistused tühistatakse.»
«Oma töös lähtume veendumusest, et ajateenistus ei sobi kõigile noortele. Mõne jaoks on takistuseks religioossed ning moraalsed ja eetilised tõekspidamised, teised aga lihtsalt ei ole füüsiliselt ja psühholoogiliselt valmis relva haarama. Samas peaks igal noorel olema valikuvõimalus. See on demokraatia alus ja täpselt nii on kirjas ka Eesti Vabariigi põhiseaduses,» selgitab ta oma firma tegevust.
Vesterinen on veendunud, et sõjaväes peaksid teenima ainult motiveeritud inimesed. «Ja ainult nii on võimalik saavutada meie riigi kõrge kaitsevõime tase. Tõeline patriotism ei sünni sunniviisiliselt! Üks eriväljaõppe saanud kaadrikaitseväelane töötab paremini kui kümme ajateenijat. See viitab sellele, et sõjaväelaseks olemine on kutsumus ja elukutse, mida ei saa sundida vabasse demokraatlikku ühiskonda,» sõnab ta lõpetuseks.
Mida täpsemalt kahtlustatakse?
Korruptsioonikuritegude büroo juhi Ats Kübarsepa sõnul saab praeguseks kogutud andmete põhjal järeldada, et kliendid üritasid kaitseväeteenistusest vabaneda valeandmete esitamise teel. «Kuna oleme avalike uurimistoimingutega algusjärgus, siis hetkel ei ole võimalik kahtlustust täpsemalt avada. Küll aga tuleb rõhutada, et selline käitumine on igal juhul ebaeetiline. Oleme Eestis kokku leppinud, et kaitseväeteenistus on kohustuslik, ja on küüniline, et eriti praeguses julgeolekuolukorras teenib üks ettevõte tulu sellelt, et aitab sellest kohustusest viilida,» ütles Kübarsepp.
Põhja ringkonnaprokuratuuri prokuröri Janno Reinkorti sõnul on teadlikult dokumendi võltsimine ja selle kasutamine eraldiseisvad kuriteod, mille eest võib eraisikut karistada kuni kolmeaastase vangistusega. «Valeandmeid sisaldava dokumendi esitamise eesmärgiks oli omandada sisult tõele mittevastav elukoha registrikanne ning seejärel läbi registrikande vabaneda kaitseväeteenistuskohustusest,» ütles Reinkort.
Firma on juba aastaid kaitseväele pinnuks silmas olnud
Afganistanis missioonil käies jala kaotanud Vesterineni ettevõte on juba aastaid kaitseväele ja kaitseressursside ametile pinnuks silmas olnud, vahendab Postimees.
Kaitseressursside amet nõudis juba 2017. aastal, et tarbijakaitse võtaks midagi ette kutsealuseid ajateenistusest päästa lubava firmaga ArmyLaw. Ettevõtte reklaami järgi osutab firma vastavat teenust vähemalt 25-aastastele kutsealustele, kellel on oma äri ja pere ning kes on saanud kaitseressursside ametilt kutse arstlikku komisjoni või otsuse ajateenistusse asumiseks.
Kaitseressursside amet leidis toona, et OÜ ArmyLaw rikub reklaamiseadust, kuna pakub abi ajateenistusest kõrvalehoidmiseks, kuid see on vastuolus reklaamiseadusega. Reklaamiseadus sätestab, et reklaam ei tohi kutsuda üles käituma õigusvastaselt või rikkuma üldisi moraalinorme, õigustada õigusrikkumist ega alavääristada õiguskuulekat käitumist.
Vesterinen ise kinnitas toona, et tegutseb rangelt seaduse raamides. Tema ettevõte ongi saanud kõik need aastad vabalt tegutseda.
Politsei kahtlustas Vesterineni arsti ründamises
Koroonapandeemia ajal kogus Vesterinen tuntust maskikandmise ja koroonapiirangute vastase aktivistina. Vesterinen salvestas pandeemia ajal oma telefonikõne teadusnõukoja juhi Irja Lutsariga ja pani selle avalikult internetti. Vesterinen põhjendas oma tegu sellega, et teadusnõukogul pole tegelikult mingeid tõenduspõhiseid andmeid ja selle liikmete seisukohad muutuvad pidevalt, kirjutab Postimees.
Kui Toomas Wilson ründas 4. veebruaril 2021 Põhja-Eesti regionaalhaigla (PERH) ülemarsti Peep Talvingut, kahtlustas politsei esialgu selles Andrei Vesterineni ja pidas ta rünnakupäeval kinni. Tõendite puudumisel mees siiski vabastati.