SURMA KÜLGE AHELDATUD ⟩ Anna Maria von Stockhauseni mälestuseks: viimase nõia traagiline saatus

Süütu inimese viimine hukkamisele. Foto on illustreeriv. Foto: Shutterstock

Anna Maria von Stockhausen arreteeriti 1775. aasta talvel ning plaaniti hukata kevadel, kuid saatus võttis ootamatu pöörde. Stockhauseni surma kohta ringleb erinevaid teooriaid. Väidetavalt olevat ta tapetud koguni kuus korda, kuid iga kord tõusis ta üles meelehärmiks inimestele, kes oli ta ebaõiglaselt surma mõistnud.

Satanismis süüdistatud Anna Maria von Stockhausen arreteeriti 1775. aasta veebruaris. Selline süüdistus saanuks toona lõppeda vaid süüdistatava hukkamisega.

Vaatamata naise kinnitustele, et ta on patust puhas, tunnistati ta süüdi ja mõisteti surma surnukspeksmise läbi. Anna Maria von Stockhauseni hukkamine määrati 11. aprillile 1775, kuid saatus tegi siin ootamatu pöörde.

Bnn.network vahendab, et plaanitud hukkamise päeval keeldus karistust täide viima määratud timukas ootamatult oma tööd tegemast, väites, et ta ei suuda hukata süütut isikut. See saatuse vimka päästis Anna Maria elu, kuid mitte tema mainet ega vabadust. Ta vangistati kuueks aastaks, mil ta viimaks 1781. aastal salapärastel asjaoludel Saksamaal asuvas Kemptemi linnas suri.

Pärast surma pandi Anna Maria ahelaisse, et takistada tal hauast tõusmist. Nii oli sel ajal tavaks väidetavate nõidade puhul, et nad uuesti ellu ei saaks ärgata ega tagasi siia ilma tulla.

Teise teooria järgi püüti Stockhausenit tappa lausa kuus korda. Kõigepealt ta poodi, kuid ta olevat hauast üles tõusnud. Külarahvas võttis ta uuesti kinni ja uputas naise. Kui nad olid veendunud, et naine on surnud, matsid nad ta uuesti maha, kuid kaks päeva hiljem oli haud jällegi tühi. Nii kordus veel mitu korda. Stockhausenit prooviti väidetavalt ka tuleriidal põletada, kuid vihm päästis ta. Kui hakati uurima, miks naine ei sure ning ikka ja jälle külarahva juurde tagasi tuleb, saadi vastuseks, et nii karistab Stockhausen inimesi, kes tema üle ebaõiglaselt kohut mõistsid ja ta süüdi tunnistasid.

Samuti polnud külarahvas järginud naise viimast soovi. Nimelt soovis Stockhausen, et teda mingil juhul ei maetaks tema abikaasa kõrvale. Kuna alguses teda just sinna järjekindlalt maeti, tõusiski ta üles külarahvast kummitama, kuna tema viimast soovi ei täidetud. Stockhauseni soov olevat olnud, et ta kinni seotaks ja maetaks võimalikult kaugele tema abikaasast. Kui see soov täideti, lõppes ka Stockhauseni hauast ülestõusmine. 

Täna on Anna Maria von Stockhausen kunagi nõiduses süüdistatute traagilise saatuse sümbol. Tema lugu on meeldetuletus pimedast ebausust, mis kujundas läbi hirmu ja eelarvamuste inimeste elu ning tõi kaasa lugematute süütute inimeste tagakiusamise ja hukkamise.