:format(webp)/nginx/o/2021/10/23/14160521t1h7bf1.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2022/07/08/14681519t1h02a2.jpg)
Jüri Ratas riigikogu esimehe ja esimeeste töö survestamist kuidagi heaks tooniks ei pea. «Ma ei suhtu sellesse hästi... Juhatuse liikmed peavad säilitama erapooletuse.»
Endine riigikogu esimees Jüri Ratas Hussarile saadetud salakirjast: ei mäleta küll, et mulle oleks...
Esmaspäeval toimunud riigikogu istungil saatis Eesti 200 fraktsiooni juht Marek Reinaas riigikogu esimehele Lauri Hussarile (Eesti 200) kuldkollasel paberil kirjakese, milles seisis: «Lauri, aitab küll, pane see päevakord hääletusele.»
Endine riigikogu esimees Jüri Ratas, kes nüüd on riigikogu teine asendusesimees, sõnas toimetusele, et sellisesse käitumisse ta hästi ei suhtu.
«Istungit juhatab ikka esimees või aseesimees, ja et kui meid hakatakse poliitilises mõttes suruma... Juhatuse liikmed peavad säilitama erapooletuse. Ma ei pea seda tooni heaks,» nentis Ratas veel kord.
Ka kinnitab endine riigikogu esimees, et tema ühtegi säärase sisuga kirjakest ei saanud. «Ei mäleta küll...»
:format(webp)/nginx/o/2023/05/15/15323940t1ha85d.jpg)
Politoloog Rein Toomla möönis, et selline käitumine on kindlasti vaieldav. «Sellel juhul proovib riigikogu liige suunata või isegi ette kirjutada riigikogu esimehele, kuidas tema peaks käituma. Ei oma tähtsust, et Lauri Hussar ja Marek Reinaas kuuluvad ühte fraktsiooni ja Reinaas on selle fraktsiooni liider – riigikogu juhatus on omaette institutsioon, tema esimees on piltlikult öeldes võimalikus asepresidendi staatuses ja talle kirjutab juhiseid ette ainult seadus,» nentis Toomla.
«Ilmselt on siinkohal avaldanud mõju Reinaasi vähene kogemus mõistmaks riigikogu toimimist ja meil jääb üle ainult loota, et ajapikku saavad selgeks nii regulatsioonid kui ka tavad,» lisas ta.
Muie või korraldus?
Eesti õigusteadlane ja Tartu Ülikooli professor Jaan Ginter ütles toimetusele, et riigikogu liikmed võivad omavahel kahtlematult suhelda igal viisil, mida mõlemad sobivaks peavad ja mis teisi inimesi ei sega. «Riigikogus liikmetevaheline suhtlemine toimubki täiesti lubatavalt ka mõjutamise eesmärgil,» nentis ta.
Küll aga võib Ginteri sõnul probleem tekkida siis, kui seda teksti tõlgendada mitte kerge muigega öelduna, vaid selge korraldusena. «Riigikogu fraktsiooni esimees ei tohiks kuidagi tunda end olevat positsioonis, et ta võib anda oma fraktsiooni liikmest riigikogu esimehele korraldusi. Riigikogu esimees peaks olema istungi juhtimisel kindlasti sõltumatu oma fraktsiooni esimehest ning tegutsema istungi juhatamisel erapooletult,» selgitas Ginter. «Lähtudes Eesti 200 fraktsiooni esimehe isikust, kipun arvama, et tegu oli naerunäol vihjena ning ei olnud tegu korraldusega.»
/nginx/o/2022/02/11/14360078t1h7458.jpg)