KLÕPS ⟩ «Loch Nessi koletis!» Emajões hiiliv objekt tekitas küsimusi
:format(webp)/nginx/o/2021/11/03/14180596t1h5329.jpg)
16. mai 2023, 13:15
:format(webp)/nginx/o/2023/04/02/15233663t1hbdf6.jpg)
Tartu ühismeediagruppi on postitatud foto Emajõest, mis nii mõneski küsimusi tekitab. «Jões on Loch Nessi koletis,» ütleb pildi postitanud mees. «Kus kohas? Ma ei näe midagi peale vee,» vastatakse talle kommentaarides.
Tartlane Ivar jagab Facebooki grupis «Märgatud: Tartus» küsimusi tekitavat fotot. «Loch Nessi koletis Emajões. Paadimehed, olge ettevaatlikud!» ütleb ta pildi juurde.
/nginx/o/2023/05/16/15324871t1h3959.jpg)
Millega on tegemist? Fotot kommenteerinud Imbi ütleb, et saab aru, et postitaja tegi nalja, aga kus see koletis siin pildil on? «Ma reaalselt näen üht vett, ma ei saa üldse naljast aru,» tunnistab ta, lisades, et võiks kohe silmaarstile aja kinni panna.
Pakutakse ka, et kalda lähedal paistev tume objekt võib olla surnud loom. Seda see siiski pole.
Foto teinud Ivar vastab küsijatele: «Tegemist oli suure rondiga, millest enamus oli vee all.» Ivar ütles Elu24-le, et nii suuri ronte tavaliselt Emajões ei kohta. «Tavaliselt on need poole lühemad. Ja neid poole lühemaid näeb nii tihti, nii et Emajõel sõites tuleb rooli hoidjal ikka koguaeg pilk vee peal hoida,» paneb ta veesõidukite juhtidele südamele.
/nginx/o/2023/05/16/15324883t1hbb6c.jpg)
Kevaditi rondid liiguvadki
Eesti Merekooli Tartu filiaali juhataja ja siseveelaevanduse õppejõud Indrek Särg ütles Elu24-le, et ajupuudest ja allavett triivivatest rontidest võiks pikalt rääkida. «See on haarav teema. Aga lühidalt on nii, et enamus neid ronte liigub allavoolu kevaditi, kuna siis on suurvesi nad luhtadelt lahti kergitanud,» räägib Särg.
«Suvise madala veeseisuga on neid vähe või pole üldse ja sügisel ka mitte. Niisiis, kevadine teema. Varem, kuni 1960ndate alguseni, parvetati Emajõel palgiparvesid, siis võis parvedest maha jäänud palke ulpida allavoolu aasta läbi. Eesti ajal tegelesid ajupuude püüdmisega mõned pered, kes palke ja ronte jõelt paadiga ära tõid, kaldal tükeldasid ja müüsid linnarahvale sedamoodi tehtud ahjukütet,» toob Särg välja huvitava asjaolu.
Õppejõud räägib, et suvel võib ronte Emajõge mööda allavoolu triivida sel juhul, kui kuskil on olnud kõvad vihmasajud ja veetase on mõnes piirkonnas uuesti tõusnud. «Lisaks toimib Emajõel kaldaerosioon: jõevool uuristab kaldaid ja nii langeb aeg-ajalt ka kaldaäärseid puid vette. Aga ka jõevee uuristav toime on kõige tuntavam kevadel kõrge veeseisuga, nii et neid kaldast varisenud puid, mille vägev juurestik võib tõesti lohet meenutada, ujub allavoolu peamiselt kevadisel ajal.»
Loch Nessi koletis ehk Nessie on Šotimaal Loch Nessi järves väidetavalt elav olend, kelle olemasolu ei ole tõestatud. Legendi järgi nähti teda esimest korda 565. aastal, dokumenteeritult aga alates 1871. aastast. Teda on korduvalt nähtud, pildistatud ja filmitud tänapäevani, eriti sagedasti aga 1930. ja 1960. aastatel.
Arvatakse, et ta on 6–14 meetri pikkune, pika kaela ja loibadega vee-elukas, väidetavalt on teda nähtud ka maa peal.
Enim on pakutud, et Nessie on plesiosauruse kauge järeltulija.