«Head uudised»: võluv peruulanna, võrokesed ja kaalujälgija

Maire Aunaste ja Emil Rutiku juhtimas saadet «Head uudised», milles näidatud pikk saatelõik SEB panga toredast siseelust ja üheskoos vaba aega veetvatest töötajatest ei olnud rahvusringhäälingu ajakirjanduseetika nõuniku Tarmu Tammerki hinnangul hea ajakirjandustavaga kooskõlas. Foto: Kaader saatest

Seekordses Maire Aunaste ja Emil Rutiku juhitud ETV saates «Head uudised» said sõna Peruust pärit geeniteadlane, kaalujälgimise algataja Eestis ja võrokesed.

Esimeseks saatekülaliseks oli võluv peruulanna, kes oskab suurepäraselt eesti keelt. Cecilia Sarmiento oli 12 aastat tagasi lõpetamas magistrikraadi Limas, kui sattus katoliku kiriku kaudu Eestisse.

Kohaliku keele õppis ta ära poole aastaga ning hakkaja naine sai kohe ka tööle. Praegu töötab ta Tallinna Tehnikaülikooli geenitehnoloogia instituudis ning vähiinstituudis teadurina.

Eestist ei teadnud ta enne siiatulekut peaaegu midagi, oli kuulnud vaid, et Balti riike on kolm, seal on päris külm ja asuvad kuskil põhjas. Peruulanna taotleb nüüd eesti kodakondsust.

«Tähtis on olla iseendaga siiras ja otsida jumalat,» ütles Cecilia õnne saladuse. «Kui me ta leiame, siis ei saa olla muud kui õnnelik.»

Maire käis Prantsuse linnakeses Lyonis otsimas, kas head uudised on ka seal samasugused. Prantsusmaal elav ajakirjanik Lea Noormets julgustas sõna «väikekodanlik» kasutama heas mõttes. Prantslased on Lea sõnul avatud ja see hoiabki teda seal kinni. Väikekodanlikkus on tema arvates kunst olla, mitte näida.

Emil käis Võrumaal ning avastas, et võrokesed on oma keele hoidmiseks mõelnud välja kavala nipi: nad kingivad heliplaadi võrokeelsete lauludega igale Võrumaa vastsündinule.

Hellika Otsar esitas võru keeles laulukese ning selgitas, et mõistab nii võru kui eesti keelt. Hellika ema Silja rääkis, et tõenäoliselt räägivad Võrumaal enamik peresid võru keeles ning on peresid, kus see keel on esmatähtis.

Anne Piirsalu tõi 14 aastat tagasi Eestisse kaalujälgimise. Mõte tuli talle seetõttu, sest tal oli endal liigseid kilosid.

Kuna ta polnud suuteline dieete pidama ja ta armastab hästi süüa, pidi ta kilodest vabanem loomulikul viisil. «Oli oluline, et see oleks elustiil. Et need kilod kohe tagasi ei tuleks,» sõnas Anne.

Kaalujälgimise idee leidis ta ühest välismaa ajakirjast, kus räägiti kaalujälgimisega tegelevast firmast, mille Anne Eestisse meelitas. Sel aastal lõpetas firma turu väiksuse tõttu siin tegevuse. Õnneks on ka Eestis olemas toitusmisspetsialistid ja grupid jätkavad tegevust.