Elmo Nüganen noorpõlve sõprusest Henry Laksiga: ta oli ikkagi üle kooli poiss ja kõikide lemmik

Elmo Nüganen Foto: Robert Lang

«Mäletan Henryt veel kooliajast, kui ta õppis minust üks klass kõrgemal, et juba sel ajal oli temas tunda pulbitsevat ja mitmekülgset annet, mis otsis justkui väljapääsu,» meenutab näitleja, teatri- ja filmilavastaja Elmo Nüganen kunagist koolivenda Henry Laksi.

Elmo Nüganen meenutab, et Henryga tutvus ta 1978. aastal ja seda Tallinna 37. keskkoolis toimunud lauluvõistlusel. «Seal ta osales ja pani selle pika puuga kinni,» märgib ta ja ütleb, et ka tema osales selsamal võistlusel.

«Kui olin just 37. keskkooli tulnud, siis Henry tuli kohe uurima, et mis kutt ma olen ja mida ma veel teha oskan,» meenutab Nüganen, lisades: «Eks ma suunurgast ikkagi mainisin talle, et mängin kitarri ja basskitarri.»

Sealt see kõik alguse saigi: Laks kutsus uue koolivenna bändi ning nii hakati üheskoos muusikat looma. «Ta väljendas end muusikas, sõnades ja kirjanduses!»

«Mäletan Henryt veel kooliajast, kui ta õppis minust üks klass kõrgemal, et juba sel ajal oli temas tunda pulbitsevat ja mitmekülgset annet, mis otsis justkui väljapääsu,» räägib Nüganen. Laksi kunstianne oli tema sõnul selge, kuid see otsis ka muus valdkonnas väljapääsu. «Ta oli ikkagi üle kooli poiss ja kõikide lemmik.»

Viimane kohtumine...

Nüganen meenutab, et viimati kohtus ta Henryga juhuslikult tänaval umbes neli kuni viis aastat tagasi. «Igapäevaselt me ei suhelnud, sest tema läks ju ühte kõrgkooli ametit õppima ja mina olin teises,» sõnab Nüganen ja märgib, et mõlemal toimus väga intensiivne koolitöö. «Juba kõrgkooli ajal kohtusime üsna harva ning ka siis olid kokkusaamised juhuslikud, kuid ta oli mul ikkagi noorpõlve sõprus, mis jääb alatiseks meelde!»

Muusik Henry Laks. Foto: Tairo Lutter

Eile, 10. mail suri 62 aasta vanusena helilooja, kunstnik ja laulja Henry Laks. Mehe lahkumisest andis teada tema poeg.