INTERVJUU ⟩ Kuldmuna õhtujuht Genka tööst Saku Õlletehases: see oli kampaaniate hiilgeaeg
:format(webp)/nginx/o/2023/05/10/15310489t1h9f84.jpg)
Reedel Estonia kontserdisaalis toimuvat Kuldmuna juhivad Evelin Võigemast ja Genka. Viimane neist meenutas TULI-le oma seikluseid reklaami- ja turundusmaailmas. Hinnatud räppar on töötanud copywriter’ina ning olnud pikalt Saku Rocki tootejuht. Saame teada, milliseid kaht toodet ta alati Westmani ärist ostis ning milliseid prille ta enne Kuldmuna taga otsis.
Sa töötasid pikka aega Saku Õlletehases tootejuhina. Kas sa tegutsesid ka enne seda turundusvaldkonnas?
Kui käisin ülikoolis, müüsin arvuteid. Kooli kõrval oli arvutifirma Tigma, kus olin algul praktikal ja pärast tööl. Pärast seda, 1999 ja 2000 olin ma reklaamibüroos Karlson & Co copywriter. Suuremad kliendid olid Coca-Cola, Procter & Gamble, selle all oli ka Always. Pidin aeg-ajalt istuma fookusgruppide uuringutel ja kuulama tunde, mida naised oma päevadest räägivad.
Käisin kontori vastas asuvas Westmani äris konkurentide tooteid ostmas. Kaks asja, mida ma sealt kaks aastat järjest ostsin, olid vein ja naiste hügieenitarbed. Müüjad olid pool aastat hämmingus, et mul oli selline ostukorv, aga pärast harjusid ära.
Sel ajal tegelesin rohkem selliste tarbijakampaaniatega. Kolmas asi meenub ka. Meil oli kliendiks Fiat ja sel ajal tuli välja „maailma kõige ilusam mudel“ Multipla. No vot, selline auto virutati lauda ja öeldi, et mõtle talle nüüd mingisugune slogan välja. See oli paras väljakutse.
Mis sulle veel agentuuritööst meenub?
See oli selline omamoodi aeg – ma tundsin kogu aeg, et mind võeti sinna sellise sõnaseadja mehena, kes sobiks copywriter’iks. Aga muud asjad mind siiski kuidagi ei kõnetanud. Ütleme niimoodi, et ma ilmselt tahtsin teha mingisuguseid ägedamaid asju kui naiste hügieenitarbed, pesupulbrid ja sukkpüksid. Motivatsioon kadus ära ja siis ma läksin sealt minema.
Aga kuidas agentuuri enda elu sulle meeldis?
Tore tunne oli. Reklaamibüroo inimesed on ju niisugune omamoodi skeene, kõik on väga loovad, avatud ja sellised. Meenub, et otsisime ikka kõik enne Kuldmuna üritust, kust saaks neid mustade raamidega copywriter'i prille. Sel ajal ei olnud neid saada, aga kõikidel kõvemate tegelastel pidid mustade raamidega prillid ikkagi ees olema.
Liigume siit edasi, aastal 2000 maandusid sa Saku Õlletehasesse Rocki tootejuhina.
Jah. Ma tegelesin ka kangete õlledega. Kanged õlled moodustasid toona üle kolmandiku õlleturust. Saku Sarvik, mis oli kunagi väga suur hitt, oli langevas trendis ja A. Le Coqi Double Bock oli valitseja. Kange õlle osas saime lõpuks A. Le Coqist mööda Taurusega. Tundsin, et olen võitnud need sajad ja tuhanded lahingud, mis ma olen kuue aasta jooksul A. Le Coqi ja teiste konkurentide vastu pidanud.
Mäletan seda, et kui suur Leedu ülemus helistas, siis ma olin nii õnnelik, et näed, saime turul esimeseks ja tõstsime müüki erinevate kampaaniatega kolme protsendi asemel tervelt viie protsendi võrra. Selle peale ütles suur Leedu ülemus, et siis sa ei oska õigesti planeerida, sest sel juhul jääb tootmise osas puudu. Ma solvusin selle peale – kuus aastat rapsisin, et võita ja siis öeldakse, et ma ei oska planeerida.
Räägi palun täpsemalt tööst Rocki brändiga. Rock vist tehti ühe suve brändiks, hiljem oli Tartus lausa sellenimeline korvpallimeeskond.
Hard Rock oli tegelikult kõige esimene projekt, millega ma tegelesin. Rocki kõrvale taheti teha sellist ägedamat ja kangemat jooki – 7,5 kraadi. See oligi esimene asi, millega istusin tootejuhina laua taga, kus käisid siis Eesti suuremad reklaamiagentuurid oma ideid esitamas. Olles Eesti reklaamivaldkonnaga kursis, olin toona täiesti imestunud, kuidas mõned väga respekteeritud reklaamiagentuurid tulid nii halbade ideedega välja. Siis sain aru, et osa agentuure oskavad mõnd teenust või tootegruppi reklaamida, teised lihtsalt kuidagi ei oska. Kvalifitseerus Tank, kes tegi Rocki terve selle aja, kui Sakus tööl olin.
Loe intervjuud edasi Turundajate Liidu portaalist.