/nginx/o/2023/03/03/15177558t1h377e.jpg)
Monika Helme postitus sotsiaalmeedias, kus ta avaldab oma arvamust kastiratta kohta, on muutunud viraalseks, leiab Juku-Kalle Raid. Eriti just proua ülipõnevate võrdluste tõttu. Ühe laksuga jõuab Monika Helme kastirattast rikka Hiinani – nii et silm ka ei pilgu.
Ma isiklikult ei oska igale tänaval liikuvale uuele nähtusele – olgu see jalgadega ratas või tiivakestega tramm – kohe reageerida, et kas see on hea või halb. Enamus asju ei puuduta enamust, vana tuntud tõsiasi. Mõni aeg tagasi sigines kõikjale üleskutseid hakata kasutama kastiratast: teate küll, sihukene kolmerattaline käru, kast on ees. Kes on virgem, väntab oma kastikaga ise mööda hipsterite linnaosasid ringi, kes on laisem, ostab elektrimootoriga kastika. Proua Helme ergastus viivitamatult.
Kastikas kastikaks. Eks ole näha, kuidas see vidin uulitsatele mahtuma hakkab ja millal esimesed neist jalakäijaile otsa sõidavad. Senikaua aga, kui käru mõistlikult kasutatakse, võib sellisega turul porgandi järgi käia ju küll, miks mitte. Tundub olevat selline moekas toode, mis tähendab, et varsti leitakse uued mänguasjad.
Küll aga on vahva, kuidas reageeris kolmerattalisele kastikale Riigikogu liige, Helmede perekonna laulev liige Monika. Probleemi oskas ta igal juhul välja imeda, nagu ilmselt ka igast muust nähtusest. Probleem on aga nii kummaline, et haara lausa kõikide kätega peast. Nimelt kirjutas Monika Helme sotsiaalmeediasse mureliku liiklusvaatlejana kirja, kus ta algatuseks kastika põhiolemuse paika pani:
"Kunagi kui Hiina oli vaene, kommunistlik orjademaa, siblisid miljonid hiinlased rataste ja kastiratastega ringi. Nüüd on hiinlased jõukad, sõidavad autodega, elavad paremini kui inimesed läänes, aga meile üritatakse vaesuse paratamatust maha müüa kui edukat elustiili ja helget tulevikku.
Paraku - kastiratas on vaeste orjade leiutatud liikumisvahend, et liikuda punktist A punkti B ja oma kaubanatukest ka kaasa vedada.
Nüüd püüavad nad juurutada ka mõtteviisi, et üks hea ja hooliv mees ei osta naisele mitte autot, millega ta saab soojas ja mugavalt oma asju ajada ja lapsi trenni, kooli, lasteaeda viia, vaid peab külmas ja vihmas, lapsed kastis, köögerdama kastirattaga ringi, mässitud kampunitesse ja puhvaikasse, salli ja mütsi, nina külmast punane peas... Nii kaunis tõesti..."
Me saame siit teada mõndagi geopoliitiliselt ja majanduslikult täielikult uut ning epohhiloovat:
1) Hiina oli kunagi vaene kommunistlik orjademaa. Helme arvab niisiis, et enam ei ole. Usutavasti on Hiina näol tegemist vabade inimeste territooriumiga, kus ennast tunnevad turvaliselt kõik – tiibetlastest uiguurideni.
2) Nüüd on hiinlased jõukad ja sõidavad autodega ning elavad parermini kui läänes, seletab Helme. "Hiinlaste jõukus" on samuti majanduslikult revolutsiooniline hüüatus, siinkohal ei hakka pikemalt peatuma, et autor vaadaku hiinlaste sissetulekut per nägu. Ja mitte vaid suurlinlaste oma.
3) Monika kiidab, kuidas kõik sõidavad Hiinas autodega ja ostavad autosid ka oma naistele, mis on väga kiiduväärt. Õnneks pole sel mingit alust ja päris õudne, kui miljard hiinlast sõidaks autoga nagu eestlased, üks inimene korraga tranduletis.
4) Meile üritatakse kastirataste näol vaesust maha müüa, muretseb Monika. Rohelise mõtteviisi vankumatu vastasena eelistaks Monika muidugi mõtet "auto igale inimesele". Ent ma olen veendunud: pideva vingujana võtaks ta siis ette asjatult kohutava liiklustiheduse.
Põhjuse salli suust välja ajamiseks leiab ikka.
Aga selgituseks siiski niipalju, et Hiina ei kujuta endast lahedat, rikast, inimväärset ja muhedat elukohta, igaks juhuks ütlen, et seda ei kujuta endast ka Venemaa. Ütlen lihtsalt ennetuse korras, kuna Helmed on varemgi rääkinud Venemaa Tsivilisatsioonist.
Võtame lihtsalt kuiva statistika, sealjuures kasutan kõigile kättesaadavat internetti, kus antud numbrid mitmel pool üleval – ka sotsiaalmeedias:
1. 2016. aastal müüdi Hiinas ca 23 miljonit sõiduautot. Kasv 7 aastaga 5%.
2. 2016. aastal müüdi Hiinas ca 130 miljonit jalgratast, 2022. aastal ca 200 miljonit. Kasv 7 aastaga ca 55% ehk 10x rohkem kui automüügis.
3. Hiina automüügimaks on 5-10% auto hinnast. Eurodesse arvutatuna 20.000 EUR maksva auto eest 1000-2000 EUR
Proua Helmele on juba appi tuldud: tema enda leheküljel arutlevad kodanikud, et kui proua Helme soovib olla sama edukas kui Hiina, siis soovitab ta sisuliselt teha kahte asja:
1) kehtestada autode registreerimismaks 1000-2000€ auto kohta ning
2) saavutada kümnekordne jalgrataste müügi kasv võrdluses autode müügi kasvuga...
Kui niimoodi, siis EKRE poliitikaga ei tundu see idee küll kokku minevat. Nii et head hipsterlikku kevadet prouale, palju uusi ideid ning väga vähe viitsimist oma totrusi kusagilt järele kontrollida.
