MART RAUDSAAR ⟩ Tallinna näivad valitsevat bussiinimesed

Pallasti sild, Tallinn, 22. september 2016. Kunstnike Andrea Tamme ja Ann Pressi kunstiinstallatsiooni «LasnaVILJAmägi» lõpetamine. Foto: Raul Mee

Kui ma seda nüüd ütlen, siis tuleb tõenäoliselt aegu Laagna teel sõitjatele meelde aasta, kui seal vilja külvati. Andrea Tamm ja Ann Press külvasid 2016. aastal kunstiinstallatsioonina Pallasti silla trepile otra (eelnevalt kaeti trepp kolme tonni mullaga) ning möödasõitjad võisid oma rõõmuks näha kõiki viljapõllu arengu ja valmimise tsükleid, mis jõuavad meieni igal aastal ülekohtuselt kiiresti. Installatsioon pakkus loodusringi arengust osadust neile, kes muidu linnast välja ei pääse ning võib-olla polegi näinud õhtupäikeses kuldselt lainetavat viljapõldu.

Aga mis trepp see ja need teistelt Laagna kanali viaduktidelt laskuvad trepid on, mis lõppevad alla jõudes järsu ning pisut eluohtliku sokliga? Need trepid olid olemas juba 1988. aastal, kui vedisin jalgsi piki kanalit sugulastele talongide eest Leningradi poest saadud kümmet kilo suhkrut. Kõndisin kanalis, kus autod veel ei sõitnud. Nüüd autod sõidavad, trepid on alles, kuid neist keegi ei käi, sest kanal on nagu Las Vegase (puudeta) bulvar. Sellel autode pärusmaal on ohtlik jalgsi kõndida.

Need trepid pidid viima kiirtrammitee peatustesse. 1970.–80. aastatel planeeriti Lasnamäe näol tulevikulinna, mida ehitati nullist nagu omal ajal Peterburi või Brasiilia pealinna Brasíliat. Võimas ja seninägematu pidi olema uue suure linnaosa ühistranspordiühendus ülejäänud linnaga. Lasnamäed pidi ülejäänud linnaga siduma kaks kiirtrammitee liini ning kolmas kiirtrammitee liin pidi liitma Kakumäed ja Peetriküla. Kiirtrammitee valmimise järel oleks vana olemasolev kitsarööpmeline trammiteede võrgustik üles võetud. Osaliselt oleks kiirtramm pidanud kesklinna all kulgema metroona.

Võib-olla on hea, et futuristlik projekt ei teostunud (osaliselt maa-aluse Härjapea jõe tõttu, mis ei võimaldanud tunneleid rajada), sest oleks tähendanud olemasolevas linnas üksjagu lõhkumist ja ümberehitusi. Aga teisalt – praegugi sõidame mööda vanu aastakümneid tagasi paika pandud trammiliine – jättes kõrvale uue haruteekese lennujaama. Ja pole näha, et tulevik tooks suuri muutusi.

Ma arvan, et Lasnamäe trammiliin tuleks viimaks ometi piki Laagna teed valmis ehitada, mitte küll enam kiirtrammina, vaid tavalise trammiliinina, mis ühildub teiste, olemasolevate trammiliinidega. Olemasolev Laagna kanal on ju nõnda disainitud, et autode sõiduradade vahel oleks trammitee, kuskohast pääseb mööda treppe viaduktidele ning sealt omakorda ümbritsevatesse mikrorajoonidesse. Vajadusel saab jalakäijatele ehitada juurde uusi kergviadukte, see ei peaks olema tänapäeval enam mingi probleem.

Kas olete kunagi mõelnud, kui palju elanikke on Lasnamäel? Umbes sama palju kui Tartu linnas, aga nad elavad tihedalt koos kompaktselt kortermajades. Ehkki sealsed korterid kipuvad moraalselt vananema, on nende planeering Mustamäe korteritega võrreldes parem, tehnovõrgud uuemad ning piirkonda ehitatakse uusi maju kogu aeg juurde. Märkamatult on kapitalismi tulek lahendanud kaubanduskeskuste probleemi ja on selge, et Lasnamäe ei kao mitte kuhugi. Inimesi on palju ning nad kõik tahavad liikuda.

Pallasti sild, Tallinn, 22. september 2016. Kunstnike Andrea Tamme ja Ann Pressi kunstiinstallatsiooni «LasnaVILJAmägi» lõpetamine. Laagna tee Pallasti kasutuna seisnud trammisillale külvatud teravili oder sai valmis ja projekti lõpetamiseks korraldati lõikuspidu. Foto: Raul_Mee

Aga miks ei ole Lasnamäele tulnud trammiteed? Miks ehitatakse Tallinnas praegu hoopis ühte teist haruteekest, mis ühendab ülejäänud trammiteega Vanasadamat?

Üks põhjus on välja öeldud: raha. Euroopa Liit rahastab Vanasadama trammiteed, mida nähakse osana Rail Baltica süsteemist (soomlased saavad tulla sadamast laevalt ning sõita trammiga Ülemistele Rail Baltica terminali). Lasnamäe trammi Euroopa Liit ei rahasta ja see oleks linnale kallis. Kuid teine ja võib-olla suurem põhjus on minu meelest mugavus. Kui Lasnamäe saaks trammiliini, tuleks pooles pealinnas olemasolev ühistranspordiskeem üle vaadata. Tallinna transpordiametil on mõnusam kohandada olemasolevat süsteemi ja tegeleda vaikselt bussidega, kui alustada võimsate reformidega. Kuigi need ei paiskaks linnaliiklust segi, nagu paratamatult teeb praegune Vanasadama trammitee ehitus, vaid vastupidi, tooks ehk viimaks rohkem inimesi autodest ühistransporti.

Muide, vahemärkus Vanasadama trammitee kohta. Mul on väga kahju, et trammipeatust ei viidud ikkagi otse D-terminali ukse ette. Põhjenduseks on toodud väide, et sealt kaarega läbi sõitmine pikendaks põhjendamatult sõiduaega ülejäänud sõitjate jaoks liinil ning kaugus terminali ja uue trammipeatuse vahel on vaid paarsada meetrit. Et mis see siis kõndida pole.

Mis jutt see on! Meenutan, kuidas rassisin 1998. aastal raske kohvriga Helsingis bussipeatustest Länsisatamasse. Ma olin siis üsna heas vormis ja ei sadanud ka lörtsi. Kujutleme aga hetkeks soome pensionäre halva ilmaga liikumas sadamast trammipeatusesse, tirides raskeid kotte. Nõustun nende ühistranspordi asjatundjatega, kelle hinnangul ühistranspordi kasutusmäära määrab ära kasutusmugavus ning ümberistumisvõimalused. See Vanasadama asi ei ole praegu kasutaja seisukohast hästi läbi mõeldud. Kas inimene peaks selleks kahesajaks meetriks võtma takso?

Ah et ülejäänud trammisõitjatele oleks D-terminalist läbisõitmine ülearune ajakulu? Helsingi Länsisatama tramm ei sõida sadamast kusagilt tulles ja kusagile minnes ringiga läbi, vaid ta ühendabki sadamat ja kesklinna. Sarnast lahendust oleks tulnud kaaluda Vanasadama trammiliini rajamisel. Meil taheti ilmselt teha kaks-ühes-lahendus, aga universaalsed asjad pole teadupärast kunagi ülearu head asjad.

Tuleme tagasi Lasnamäe trammiliini teema juurde. 21 aastat tagasi ilmus Lasnamäe linnaosa lehes toonase trammipargi direktori Uno Heinvere artikkel «Lasnamäele on vaja trammi». Heinvere ei olnud rumal mees ning kahtlemata teadis ta trammidest mõndagi. Ta kirjeldab üsna põhjalikult, kuidas oleks võimalik rajada uus Lasnamäed kesklinnaga ühendav trammiliin, mis võimaldaks tippajal vedada tunni jooksul kuni 5500 sõitjat.

Minu jaoks on tema kirjutise keskne lõik aga järgmine, mida tuleks lugeda tähelepanelikult ja mõttega: «Trammiliini rajamine Lasnamäele ei tähenda kaugeltki sealt busside väljatõrjumist. Aruka ühistranspordi skeemi loomisel Lasnamäele on vaja sellesse integreerida nii tramm kui ka buss. Juba selle esimese trammiliini rajamine vähendab oluliselt tipptunni liiklusummikuid kesklinnas, Kadriorus ja Tartu maanteel.»

Mulle tundub, et nii nagu inimesed kipuvad jagunema koerainimesteks ja kassiinimesteks, jagunevad pealinna transpordikorraldajad bussiinimesteks ning trammiinimesteks (viimaste alamliik on trolliinimesed). Mulle tundub, et praegust Vanasadama trammiliini on kavandanud bussiinimesed. Bussiliiklus domineerib (vaadake, mis on juhtunud vaeste trollidega), bussiliiklus on Tallinnas A ja O. Võib-olla seetõttu ei soovinud Heinvere oma kirjutises bussiinimestele varvastele astuda, vaid üksnes põhjendas, millist kasu tooks linnale juba alustatud trammitee planeeritust odavamalt lõpule viimine.

Paraku on möödunud palju aega ning Lasnamäe on endiselt trammita. Vahepeal külvati Laagna kanalisse otra. Kui Andrea ja Ann oma trepipõldu rajasid, küsisid möödujad nende käest, kas aktsioon on märk sellest, et trammiteed ei tulegi. Ma ei tea, mida nad vastasid. Kuid möödunud on seitse aastat ning ega trammiteed ei paista paraku kusagilt, ehkki Lasnamäest majanduslikult paremat kohta uue trammitee tegemiseks mina Eestis küll ei tea.