Skip to footer
E, 23.06.2025
Ilm
Horoskoop
Päevatoimetaja:
Katrin Lust
(+372) 56681734
Saada vihje
Tellijale

SEAL SEIKLES KA LARA CROFT Teadlased: on vaid aja küsimus, millal populaarne puhkusesaar õhku lendab

Toimetaja: Inna-Katrin Hein
Superkuu ja Kreeka Santorini saar. Foto on tehtud 14. juunil 2022

Ükskõik, kuhu Kreeka Küklaadide saarestiku saarel Santorinil vaadata, on kohe aru saada, et see on vulkaan. Kuumaastik, mustad, valged ja punased rannad, kivid, mis on tegelikult tahkunud laava. Saare kummalisuse taga on selle vulkaaniline ajalugu.

Santorini on muidugi kuulus oma hingematva poolkuukujulise kaldeera poolest, millest pool on vee all, olles ainus uppunud kaldeera-maailmas. Selle tekitas üks suuremaid teadaolevaid purskeid umbes 3600 aastat tagasi. Plahvatuslik purse oli nii võimas, et purustas Santorini iidse Akrotiri linna ja andis saatusliku hoobi sel ajal saarel elanud meresõitjate minoslaste tsivilisatsioonile, kirjutab cnn.com. 

Tänapäeval on Santorini, tuntud ka kui Thira, Kreeka populaarne puhkusesaar, kus on luksuslikud villad ja kuurordid, mis pakuvad võimalust esmaklassiliselt puhata kui ka erakordsed pulmad pidada.

Saare järsud vulkaanilised kaljud, mis ulatuvad merepinnast 300 meetri kõrgusele, loovad muljetavaldava geoloogilise lõuendi, mille serval on tasakaalustatud valgeks lubjatud majad. Pole ime, et see on üks enimpildistatud kohti planeedil.

Turistid vaatamas Kreeka saarel Santorinil ehk Thiral päikeseloojangut. Foto on tehtud 15. juunil 2022

Igal õhtul peatub saarel hetkeks elu maailmakuulsa päikeseloojangu tõttu. Kui päike hakkab kaldeera kaljude taha loojuma, muutub taevas punaste, oranžide ja roosade toonide erksaks pildiks. Tuhanded ahmivad vaatepilti, kui viimased kiired merre kaovad. Vaid vähesed mõistavad, et hüpnootilise värvide kaleidoskoobi all peitub ohtu kujutav vulkaan.

Santorini on osa Kreeka vulkaanikaarest, mis on teadlaste sõnul üks tähtsamaid vulkaanivälju Euroopas, mis on viimase 400 000 aasta jooksul näinud üle 100 purske. Vahemere idaosa aktiivseim veealune ja potentsiaalselt ohtlik vulkaan Kolumbo on Santorinist kaheksa kilomeetri kaugusel kirdes ja osa samast vulkaanisüsteemist.

Egeuse merre uputatud Kolumbo on olnud vaikne peaaegu 400 aastat, kuid ta ei maga. Viimati, kui see purskas, aastal 1650, tappis 70 inimest ja vallandas 12 meetri kõrguse tsunami. Registreeriti tugevaid maavärinaid ja järeltõukeid ning purskega kaasnes mürgine gaas ja suits.

Teadlased teavad, et Kolumbo purse võib vallandada suure kaose. Mõned maailma suuremad okeanograafilised ekspeditsioonid on seda külastanud ja seire on viimase 20 aasta jooksul suurenenud. USA sügavpuurimislaev JOIDES Resolution oli Santorini lähedal oma esimesel Vahemere ekspeditsioonil ajavahemikus detsember 2022 kuni veebruar 2023.

Laev tõi piirkonda terve ujuva labori, ütles vulkanoloog ja ekspeditsiooni kaasjuht Tim Druitt. Teadlased, kes suutsid puurida üle 8000 meetri sügavusele merepinnast, kogusid setteid sügavusest, kuhu varem ei ulatatud, et proovida rekonstrueerida piirkonna vulkanismi ajalugu.

Esialgseid tulemusi on oodata sel aastal ja need peaksid aitama teadlastel mitte ainult ennustada tulevasi purskeid, vaid paljastada ka teiste aktiivsete vulkaanide käitumist üle maailma, mis ohustavad miljoneid nende läheduses elavaid inimesi. Samuti uuritakse seoseid maavärinate ja vulkaanide vahel.

Ateena ülikooli geoloogiline okeanograaf Evi Nomikou on viimase 20 aasta jooksul osalenud igal ekspeditsioonil oma sünnipaigas Santorinil. «Paneme järk-järgult kokku geomõistatuse, et millised osad olid Santorinil algselt maad, millised osad olid vesi».

Ta lisas, et kui teadlased suudavad paremini mõista minevikupurskeid ja nende mõju, on neil tegevuskava tulevaste väljakutsete paremaks lahendamiseks.

JOIDESi ekspeditsioon ei ole esimene suurem uurimus selles piirkonnas. Nomikou ütles, et Kolumbost leitud ekstreemsed tingimused panid USA kosmoseagentuuri NASA 2019. aastal rahastama murrangulist ekspeditsiooni. «Selle kraatri põhjas on maaväline ookean, mille eluvorme võib leida ka teistelt planeetidelt».

Vaenulik keskkond oma aktiivsete hüdrotermiliste õhuvahetusavadega, mis pritsivad kuuma vett ja mineraale, oli ideaalne katsepolügooniks uutele tipptasemel tehnoloogiatele, mis kasutavad autonoomseid veealuseid sõidukeid. NASA katsetas sukelaparaate, mida ühel päeval loodab kasutada Jupiteri ja Saturni ookeanite uurimisel.

Veel üks hiljutine uuring avastas Kolumbos varem avastamata magmakambri. Teadlased usuvad, et kamber võib olla ka võtmetähtsusega selle piirkonna seismilise aktiivsuse mõistmisel.

Suitsevad vulkaanid ja pulbitsevad kraatrid panid tööle ka Hollywoodi produtsentide kujutlusvõime, kes valisid Santorini 2003. aasta adrenaliinirohke Hollywoodi kassahiti «Lara Croft: Tomb Raider – The Cradle of Life» avapaigaks. Kasutades taustaks Santorini dramaatilisi kaljusid, sattus peategelast Lara Crofti kehastanud Angelina Jolie veealust aaret otsides salapärastes vetes ohtlikesse olukordadesse.

Jolie ja ta tollane elukaaslane Brad Pitt veetsid pärast võtteid Santorinil puhkuse ja nad pole ainsad. Kardashianid, Lady Gaga ja Shakira on Santorini kristallselgetes vetes sulistanud kuulsused. Igal suvel sõidavad Santorini ja Kreeka teise kuulsuste magneti Mykonose peosaare vahel edasi-tagasi megajahid, mille VIP-reisijad paljastavad oma eksklusiivset ümbrust säravates sotsiaalmeediapostitustes.

Brangelina romantika võib küll nüüdseks läbi olla, kuid Lara Crofti seiklushimuline vaim elab edasi turistide paadiekskursioonidel. Nende hulka kuulub Nea Kameni vulkaani külastus: üks viiest saarest, mis moodustavad Santorini vulkaanikompleksi, olles samas geoloogiapark.

«Viimane Nea Kameni purse toimus 1950. aastatel,» ütleb reisibüroo Santorini View tegevjuht Marios Fytros. «Külalistele meeldib vulkaani kraatrini matkamine. See on üks meie populaarsemaid ekskursioone. Paadimatkad jätkuvad ujumisega lähedalasuval Palea Kameni saarel vulkaanilistes kuumaveeallikates, millele järgneb päikeseloojang laeva tekil vaatega Santorini poole».

Turistidele meeldib külastada ka Akrotiri arheoloogilist ala, mis on samas vulkaanilise jõu kaine meeldetuletus. Õitsva pronksiaegse linna hävitas 3600 aastat tagasi toimunud vulkaanipurse, mis paiskas välja 32 kilomeetri kõrguse kõrguse tuha- ja kivisamba, mis mattis linna. 1700 aastat hiljem hävitas sarnane katastroof Rooma impeeriumi linna Pompei.

Kui tuhk ja laava olid sajandeid hiljem eemaldatud, ilmusid välja Akrotiri erksavärvilised freskod.

Tänu oma ülemaailmsele kuulsusele on Santorini saar Kreeka suuremaid turismiinvesteeringuid. Hilton ja Nobu on ühed kaubamärgid, mis on saarele viimastel aastatel jõudnud, ning kinnisvarahinnad on Kreeka kõrgeimad.

Geoloogid, kes Kolumbot tähelepanelikult jälgivad, hoiatasid, et ei saa välistada, et juba millalgi lähiajal vulkaanipurse uuesti Santorinit tabab. On see siis Santorini enda vulkaan või lähedane Kolumbo.

«On vaid aja küsimus, millal populaarne puhkusesaar õhku lendab,» kinnitasid teadlased. 

Geoloogiliste aastate aeg võib aga olla üliaeglane. Niipalju, et üks saare kinnisvaramaakler, kes keeldus oma nime avaldamast, ütles, et kinnisvara müümisel vulkaanilisi ohte mainida ei tohi.

Kui Kolumbo purskab, on see võimeline tekitama kümnete kilomeetrite kõrguse purskesamba ja võib vallandada ka tsunami. Suurenenud aktiivsus umbes kümme aastat tagasi tekitas muret, kuid see on vahepeal vaibunud.

«Kui näeme Kolumbo puhul suurenenud aktiivsust, peame olema valvsad,» ütles vulkanoloog Tim Druitt. «Hea uudis on see, et vulkaanid annavad siiski ette märku».

Vahepeal, 2020. aastal, avalikustas Kreeka kodanikukaitseamet 185-leheküljelise plaani Santorini vulkaanirühma võimaliku aktiveerumise tagajärgedega tegelemiseks.

Oma igapäevaelus on kohalikel elanikel vähe aega mõelda vulkaanile. Suvel on saar rahvast täis. Ületurism on endiselt üks suuremaid väljakutseid, Santorini ainulaadne morfoloogia toob jätkuvalt rahvahulki. Eelmisel aastal kaasas rahvusvaheline geoloogiateaduste liit koostöös UNESCOga Santorini kaldeera oma esimesse 100 geoloogilise maailmapärandi nimistusse.

Lisaks hotellidele ja restoranidele on kogu saare äritegevus seotud vulkaaniga. Kohapeal valmistatud kosmeetika on pakatav mineraalidest ja esmaklassilised toidu koostisosad on kasvanud ainulaadses pinnases. Seal on muuseum, mis on pühendatud Santorini kirsstomatile, mis on kaitstud päritolunimetusega toode alates 2006. aastast, ja saare fava ube peetakse Kreeka parimateks.

Siis on Santorini kõige kuulsam ekspordiartikkel pärast turismi: vein. Saarlaste sõnul on Santorinil rohkem veini kui vett.

Santorini suurus on 76,19 ruutkilomeetrit ja sellest viiendik on viinamarjaistanduste all, millest enamikus kasvatatakse assyrtiko’t, kohalikku viinamarja, millest saab valgeid veine, mis on karged, kuivad, ja pole üllatav, et mineraalidega.

Traditsioonilised vulkaanilistesse kivimitesse kaevatud koobasmajad, mida nimetatakse yposkafa'ks, on parimad paigad noorpaaridele mesinädalaks, saades unistuse puhkuse. Kuid Santorinil üles kasvanud okeanograafi Nomikou jaoks oli Kolumbo see, mis tema lapsepõlveunistustes esines.

«Mind mõjutasid väga vanaisa ja vanavanaisa jutud. Nad mäletasid väiksemaid purskeid Nea Kamenis,» rääkis ta. «Nad rõhutasid, et see vulkaan, mille pärast muretseda, on see, mida ei näe.»

«Tasapisi sain aru, et vee all on veel üks vulkaan. Vulkaan, mis on võimsam, salapärasem ja ohtlikum. Santorini. On võimatu teada, kas keegi meist elab üle suure purske, kuid ühel hetkel see tuleb,» nentis Nomikou.

Santorini võib ühel päeval veel kord tuhakihi alla mattuda. Kuid seni, kui turistid naudivad assyrtiko klaasi taga järjekordset vapustavat päikeseloojangut, on vulkaan vaikinud.

Thíra, kas Santorini, Thera, on väike sirbikujuline vulkaaniline saar Egeuse mere lõunaosas, umbes 200 kilomeetrit Kreeka mandriosast kagus ja ligikaudu 100 kilomeetrit Kreetast põhja pool, Küklaadide saarestiku kõige lõunapoolsem saar, Thíra saarestiku peasaar.

Thíra on jäänus tohutust vulkaanipurskest, mis hävitas saare varajase asustuse ning tekitas praeguse kaldeera, mis hõlmab peale Thíra väiksemad saared Thirasía ja Asprónisi.

Thíra vulkaanipurse hävitas II aastatuhande keskpaiku eKr Kreeta saare kõrgkultuuri, mattes sealsed asulad, kaasa arvatud Knossose paksu tuhakihi alla.

Väljakaevamised algasid Akrotiris 1967. aastal professor Spyridon Marinatose juhtimisel.

I aastatuhande alguses eKr sai saar uued elanikud, kui saabusid doorlased. 3. ja 2. sajandil eKr oli seal Ptolemaioste laevastiku tähtsaim tugikoht. 2. sajandi alguses eKr toimus jälle vulkaanikatastroof.

Ilusa looduse ja ööelu tõttu on Thíra (Santorini) turistide seas populaarne.

Kommentaarid

Märksõnad

Tagasi üles