«Saatesari ei ole kellegi tellitud, ERR teeb oma programmi kohta otsused ise.» Majandusministeerium maksab ETV saate eest üle 100 000 euro

“Mis värvi on majandus?” saatejuht-autor Johannes Tralla, Foto: Postimees

Majandusministeerium ja selle allasutused käivad uue ETV saate eest välja 110 000 eurot. Kas seesuguse panuse eest saab ministeerium ka saate teemasid tellida oma äranägemise järgi? «Kitsamat raami me ette näinud ei ole, oleme saate teemal toimetustiimiga suhtluses ja teeme ka oma ettepanekuid, kuid kahtlemata jääb ERRile sisuloome puhul ka ajakirjanduslik vabadus teemade, lugude, ettevõtjate jm valikul,» ütleb ministeeriumi esindaja.

Eile alustas ETVs uus majandussaade «Mis värvi on majandus?», kus saatejuht Johannes Tralla harutab ekspertidega lahti aktuaalseid majandusprobleeme. Sel kevadel jõuab ETV ekraanile neli osa, jätku saab saatesari sügisel.

Majandussaade on pärast esimese osa linastumist aga suurt tähelepanu pälvinud just oma maksumuse tõttu ning möödunud nädalal kirjutas Delfi, et majandusministeerium ja selle allasutused, nagu KredEx ning tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet, käivad saate eest välja 110 000 eurot.

Kuivõrd saab ministeeriumilt tohutu rahasüsti saanud saatesari olla oma olemuselt sõltumatu?

ERRi kommunikatsioonijuht Pille-Mai Helemäe sõnab, et saadete konkreetsete teemade ja sisu üle on otsustusõigus ERRil.

Helemäe lisab, et ministeeriumi projektitoetus pole mõeldud vaid kevadel linastuvaks neljaks osaks, vaid ikka kogu sarja valmimiseks. «Kevadel jõuab eetrisse neli osa, saatesari jätkub sügisel ja kokku on planeeritud toota 20 osa,» ütleb Helemäe.

«Saadete ja teemade käsitlusel on ERR jätkuvalt sõltumatu ja sisu, teemade valiku ning tootmise eest vastutab ERR,» rõhutab Helemäe. «Nagu kõikide koostööprojektide puhul, kehtib ka selle saatesarja puhul sõltumatuse klausel. Sihtfinantseeritud projektide puhul on lepingusse alati lisatud tingimus, et saadete konkreetsete teemade ja sisu osas on otsustusõigus ERRil.» Helemäe lisab, et saatesari ei ole kellegi tellitud ja ERR teeb oma programmi kohta otsused ise.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) avalike suhete juht Laura Laaster ütleb, et ministeeriumi huvi on tuua inimesteni ja selgitada väga lihtsalt lahti globaalsed trendid, mis meie majandust ja tööturgu väga palju kas juba praegu või tulevikus mõjutavad: näiteks uued tehnoloogiad, sh tehisaru, andmed, reaalajamajandus, digitaliseerimine ja robotiseerimine, kestlikkus jne.

«ERR koos MKMiga otsustas uue majandussaate formaadi kasuks just seetõttu, kuna saatesarja abil saame põhjalikumalt lahti selgitada, mida need trendid ja mõisted tähendavad, kuidas me neid Eestis ära kasutame ja kuidas mõjutavad need meie ettevõtete ja tarbijate elu. Meie jaoks oli oluline ka, et saade oleks vabalevis, st kättesaadav igaühele.»

Pille-Mai Helemäe ERRist ütleb, et saatesari ei ole kellegi tellitud ning saadete konkreetsete teemade ja sisu üle on otsustusõigus ERRil.

Ministeeriumist öeldakse, et rahvusringhäälinguga on sõlmitud leping, mille järgi on paika pandud nn lai plaan: lepingu kohaselt on saadete eesmärgiks «tuleviku ettevõtluskeskkonna vaates majandusteemade kajastamine».

«Kitsamat raami me ette näinud ei ole, oleme saate teemal toimetustiimiga suhtluses ja teeme ka oma ettepanekuid, kuid kahtlemata jääb ERRile sisuloome puhul ka ajakirjanduslik vabadus teemade, lugude, ettevõtjate jm valikul,» ütleb Laura Laaster.