Päevatoimetaja:
Katrin Lust
(+372) 56681734

Isased äädikakärbsed muutuvad «seksi» puudumisel alkohoolikuteks

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Inna-Katrin Hein
Copy
Isased äädikakärbsed muutuvad «seksi» puudumisel alkohoolikuteks
Isased äädikakärbsed muutuvad «seksi» puudumisel alkohoolikuteks Foto: SCANPIX

USA California ülikooli uurijate sõnul hakkavad «seksi» puuduse all kannatavad isased äädikakärbsed rohkem alkoholi tarbima kui need isased kärbsed, kelle vajadused on rahuldatud.

Uurijate sõnul mõjutab paaritumine äädikakärbse aju neuropeptiid F-i, mis aitab neil putukatel alkoholihimu kontrolli all hoida, kirjutab Science.

Ka inimajus leidub samalaadset neuropeptiidi, mis reguleerib nii seksuaalsust kui söögiisu. Kuid seda seostatakse ka alkoholismiga.

USA teadlased tegid katse nii isaste kui emaste äädikakärbestega. Isased pandi kokku kahtede emastega. Esimese katse emased ei olnud paaritunud ja nad nõustusid isaste sooviga paarituda.

Teises katses olid emased juba varem paaritunud, selle tõttu ei soovinud nad järgmiste isastega enam paarituda.

Pärast katseid pandi isased nõusse, kus oli kahte liiki söödavat. Üks oli tavaline nektar, kuid teine sisaldas 15 protsendist alkoholi.

See katse tõi silmanähtavalt esile paaritunud ja paaritamata isaste erinevuse.

Paarituda mitte saanud isased eelistasid alkoholiga rooga, «juues» seda rohkem.

Teadlased märkasid, et isaste äädikakärbeste ajus oli neuropeptiid F tase erinev.

Uurijate kinnitusel toimib neuropeptiid F mõnutunde tekitajana, mis paneb äädikakärbsed mõnu otsima. Kui neuropeptiid F-i tase on madal, nagu «seksita» jäänud äädikakärbestel, otsitakse abi alkoholist.

Paarituda saanud äädikakärbeste neuropeptiid F-i tase oli kõrge. Selle tõttu oli nende alkoholist mõnu otsimise vajadus väiksem.

Kui teadlased tõstsid kunstlikult «seksist» ilma jäänud kärbestel neuropeptiid F taset, kahanes ka nende vajadus alkoholi järele. Teises katses aga alandati paaritunud kärbestel neuropeptiid F taset. Nende alkoholitarbimine kasvas.

Arvatakse, et inimese puhul toimib neuropeptiid Y sama moodi. Neuropeptiid Y madalat taset seostatakse depressiooni ja posttraumaatilise stressiga, mis omakorda võivad tekitada suuremat alkoholitarbimist.

Tagasi üles