:format(webp)/nginx/o/2022/01/27/14331927t1h5dc8.jpg)
«Kui koidikul sajab sisse grupp inimesi, kellest osa hakkab inimesi, osa vara üles kirjutama, siis vahet teha, kes on küüditaja ja kes ei ole, on praktiliselt mõttetu,» kommenteeris Eesti Mälu Instituudi vanemteadur Meelis Saueauk kolmapäeval «Vikerhommiku» saates seda, kuidas hinnata inimeste osalust küüditamises.
Kolmapäeval kirjutas Pekka Erelt Eesti Ekspressis: «Ei Juhan Smuul ega Debora Vaarandi osalenud Kõuel küüditamisel lihtsalt varade üleskirjutajatena, kes justkui ei teadnud, mida nad teevad, või kes täitsid käske vastu tahtmist. Nad olid parteiaktivistid, keda tehtu ei häirinud.»
«Ma arvan, et need on üpris täpselt sõnastatud, nendega võib nõustuda,» kommenteeris Erelti öeldut Eesti Mälu Instituudi vanemteadur Meelis Saueauk «Vikerhommiku» saates.
/nginx/o/2023/04/17/15263755t1hbac9.jpg)
Kuidas on defineeritud erinevad osalised, kes küüditamisel kohal olid, kes käisid taludes? Kas on selgeks vaieldud, kes on küüditaja, kes vähem süüdlane?
«Lühike vastus on see, et kui inimene käis küüditamas, siis ta on küüditaja, selles suhtes on Eesti Mälu Instituudi seisukoht selge,» kommenteeris Saueauk seda, kuidas määratleda küüditamises osalejaid: kes sattus kohapeale ilma teadmata, mis inimestest lõpuks saab, või kes oli protsessi käilakuju.
«Kui mõtleme ennast kasvõi sellesse olukorda, on selge, et kui koidikul sajab sisse grupp inimesi, kellest osa hakkab inimesi, osa vara üles kirjutama, siis vahet teha, kes on küüditaja ja kes ei ole, on praktiliselt mõttetu,» ütles Saueauk. Ta lisas, et vara üleskirjutamine polnud üldse nii tähtsusetu tegevus, kui mõnel puhul on hinnatud, ning see oli oluline osa operatsioonist.
Saueauk tõdes, et natuke üllatab teda see, et teema on praegu üles kerkinud. «Viimastel aastatel tundub, et paljuski või nii mõnelgi pool kõlavad hääled, et küüditamist on piisavalt uuritud ja kas seda on mõtet enam teha ja kannatustest rääkida... Selles suhtes on minu kui ajaloolase seisukohalt positiivne, et küüditamisest räägitakse ka pärast 25. märtsi ja 14. juunit.»
Reedel langetas Eesti kirjanike liit Juhan Smuuli bareljeefi kohta otsuse: bareljeef kirjanike maja seinal jääb puutumata.
Kahtlused, et kirjanik Juhan Smuul ei kirjutanud üksnes ülistuslaule Stalinile, vaid võttis osa küüditamisest, on rahvusarhiivis säilinud dokumendi põhjal tõestust leidnud, kirjutas nädalapäevad tagasi Eesti Ekspress.
:format(webp)/nginx/o/2020/12/21/13541270t1h7c71.jpg)