«LAIENDUST EI TULE!» Võrumaa elanikud moodustasid Nursipalu kaitseks inimketi
22. aprill 2023, 18:45
/nginx/o/2023/04/22/15273814t1h3948.jpg)
Soojal ja päikselisel laupäeva õhtul kogunesid kohalikud võrukad Nursipallu, et moodustada protestiks võimas inimkett. «Ainult nii saab oma kodu kaitsta!»
«Nursipalu laiendust ei tule! Ketis on nii palju inimesi, et Tamulale võiks ringi peale teha. Ja tuleb järjest juurde. Kindlad käed, eemale Võrumaast!» kirjutab kohalik Inga ühismeedias, lisades juurde ka pildi.
Pildil on näha, et inimesed on kogunenud protestiks ning hoiavad ühtselt kätest kinni. Ka kommentaarides jagatakse toetust: «Ei või, ei saa taganeda. Käed eemale Nursipalust!». «Tublid, ainult nii saab oma kodu kaitsta. Edu Teile!» sõnab teine. «Edu ja jõudu! Tarkust ja inimväärset elu omal maal,» soovib kolmas.
Nursipalu inimkett moodustati ka sel aastal vabariigi aastapäeval. «Kutsume kõiki, kelle jaoks on ühtviisi olulised nii Eesti julgeolek kui looduse ja kogukondade säilimine, tähistama Eesti Vabariigi 105. aastapäeva Võrumaal, Nursipalus,» kirjutas MTÜ Meie Nursipalu. «See on üritus kõigile, kes tunnevad soovi jagada võrokestega nii oma rõõmu vabariigi sünnipäeva üle kui ka muret Nursipalu polügooni ähvardava laienduse pärast.»
Sel korral on aga ilm ilus ning soe, mistõttu on kohal ka väidetavalt palju rohkem rahvast.
Eelmise aasta novembris kirjutasime, riik plaanib laiendada Võru maakonnas asuvat Nursipalu harjutusvälja. Praegu on selle pindala 3134 hektarit, kuid nüüd soovib Eesti riik kaitseväe harjutusvälja lausa neli korda suuremaks teha. Kokku vajatakse õppusteks 12 000 hektari suurust maalappi.
Selline uudis tekitas kohalikes suurt hirmu ning kuuldavasti oli laual sundvõõrandamise võimalus. Sealsete elanike sõnul on kõige jubedam see, et riik hoiab neid teadmatuses ja neil pole aimugi, kas lahkuma peab homme, aasta või kahe pärast, millistest kodudest ning millistel tingimustel.
«Nüüd on siis selline uudis, et paki asjad kokku ja mine minema!»
«Kuuuurija» saatejuht Katrin Lust kohtus novembris Tsooru rahvamajas kohalikega, kes olid kogunenud sinna kaitseminister Hanno Pevkurilt aru pärima. «Teadmatus on suur. Keegi ei tea, millisest alast käib jutt, kes sinna sisse kuuluvad, kelle kinnisvara riik endale tahab,» selgitas kolm aastat tagasi harjutusvälja lähedusse maja ostnud Helen Jürgenson, miks ta kohtumisele läks.
«See mõjub ka tervisele. Käes on väga raske aeg terves riigis, kus siis on toiduhinnad läinud kallimaks. Nüüd on käes hetk, kus peab vaatama, et ka kodu võetakse käest ära,» lisas Jürgenson.
Enim kartsid kohalikud aga sundvõõrandamist, sest seda kohtus vaidlustada ei saa, vaidlustamisele kuulub vaid hüvitise suurus. «Nüüd on siis selline uudis, et paki asjad kokku ja mine minema!» ütles Jürgenson, kellele on olukord mõistmatu.
Margus Laikask sai kaitseväe harjutusvälja suurendamisest teada külaelanike käest ja tema sõnul on see nii suure projekti puhul häbiväärne. «Välja on käidud midagi väga ebamääraselt – kuskile teeme midagi, me ise ka ei tea, mida me teeme, ning sellega on kohalike inimeste seas paanika tekitatud,» oli Laikask riigi asjaajamise suhtes kriitiline.
«Mille jaoks me seda kõike teeme, on ikkagi see, et kõikidel oleks siin Eestimaal turvaline elada.»
Kaitseminister Hanno Pevkur lubas aga siis «Kuuuurijale», et saladuskatte all Nursipalus mitte midagi ette ei võeta. «Me kõik mõistame seda, et iga selline otsus mõjutab inimesi olulisel määral. Üks, mis on kõige olulisem: me ei tee ühtegi otsust ilma kohaliketa. Ma võin seda rahuliku südamega kõikidele kinnitada. Nii nagu tegime piirialade omandamisega, nii ka seal.»
Pevkur sõnas, et kõigepealt vaadatakse üle riigimaad ja püütakse nendega hakkama saada. Kui aga tõesti peab riik inimeste maasid võõrandama, siis seda tehakse vaid koostöös omanikega. Kolmandaks lubas ta leida iga inimesega isikliku lahenduse.
«Me tutvustasime seda kuu aega tagasi ka kohalikele vallajuhtidele, et selline vajadus Eesti riigil on. Me teame seda, et Venemaa agressioon Ukrainas on märk, et ka meie peame oma võimekust parandama, ja see, mille jaoks me seda kõike teeme, on ikkagi see, et kõikidel oleks siin Eestimaal turvaline elada. Mitte selleks, et hirmsat moodi keegi tahab pauku teha,» lisas Pevkur.
Eelkõige kinnitas ta, et need asjad ei juhtu üleöö, vaid selline projekt nõuab aastaid ja seda just õigusliku poole pealt. «Kui sa tahad elada rahus, pead sa valmistuma sõjaks,» tsiteeris Pevkur lõpetuseks klassikuid.