MART RAUDSAAR ⟩ Via Baltica on peaaegu valmis… Poolas

Foto: Erakogu/Mart Raudsaar

Poolakad on oma osa võrrandi lahendusest ära teinud! Poola-Leedu piirist kuni Wysokie asulani on avatud uus kiirtee, üle 50 kilomeetri mõnusat kulgemist. Selle tõelisest mõnust saab aru see, kes on kogenud varasematel aastatel «Via Baltica» hiinapiinu veoautode ja pisikeste Poola külade vahel, kus nühiti vaikselt edasi 50-60 kilomeetrit tunnis.

Päris sajaga uuel teel esialgu kihutada ei tohiks, teha on veel mitmesuguseid vaegtöid, rajada haljastust ja suunata sadevett ja sellist värki, mõnel pool näeb harjadega tunkedes töömehi ning puhkealadel on osa atraktsioone veel suletud. Atraktsioonideks võib pidada laste mänguväljakuid, söögilauakesi, virgestusalasid ning loomulikult vetsu (sest meil neid imeasju teede ääres eriti ei ole). Üks vets oli juba avatud ka. Astuge sisse, palume lahkesti, härrased! WC on avar, olemas on nii water kui closet, tuubist tuleb seepi ja unitaasid on kenast roostevabast materjalist (mis on vist üsnagi vandaalikindel).

Kõigele on mõeldud! Näiteks, kui invavetsu siseneb ratastoolis inimene, siis näeb ta ennast peeglist, sest peegel on vastaval kõrgusel. Väike, kuid oluline detail.

Mul läks kogu seda ilu vaadates tuju päris kehvaks. Küllap inimesed mäletavad, et vahepeal korjati meil maanteede äärest isegi prügikastid ära. Miks? Ei, neisse ei roojatud – kuigi poolakatega võrreldavaid kempse, nagu sai mainitud, meil teede ääres pole ja varsti pole ka metsa, kuhu varjuda – ei, prügikastid eemaldati rahapuuduse tõttu. Saate aru ju, nende tühjendamine maksab raha.

Kes on vähegi meie riigi eelarvest midagi kuulnud, on kursis, et raha pole vahepeal puu otsas juurde kasvanud. Ja kui võtame teemaks maantee-ehituse, siis selleks ei lubatud raha isegi enne valimisi. Järelikult on nende teerahadega olukord ikka erakordselt halb.

Hullemgi veel, oleks siis, et naabritel oleks väljavaade samamoodi halb. Ei! Leedukad ehitavad kõvasti Via Balticat. 25 kilomeetri ulatuses enne Leedu-Poola piiri käib ülikõva kaevamine ja viaduktide betoneerimine. Mitte üksnes mina ja need eestlased ja lätlased, kes kihutavad Poola uuel kiirteel, kus üle saja tegelikult ei tohi veel sõita, vaid vanad roomlasedki on ilmselgelt kadedad. Varsti saab Kaunasest ühe jutiga mööda kiirteed Rooma. Ma arvan, et eriti kade on Eesti Vabariigi transpordiminister, sest pole võimalik mõista, kuidas antud viletsusele vaatamata on leedulased raha leidnud.

Aga pardon! Meil ei ole enam transpordiministrit (mis on muidugi mõistetav, sest raha transpordiks ei ole piisavalt ega tulegi). See-eest on meil kliimaminister, majandus- ja infotehnoloogiaminister ja meil on ka regionaalminister. Ilmselt on nad kõik leedulastele kadedad ja meie rahandusminister takkaotsa.

Minust oleks ilmsesti pahatahtlik meenutada, et õige aeg meie kiirteede võrgu väljaehitamiseks lasti mööda. See aeg oli siis, kui laen oli odav. Nüüd pole midagi parata, meie Via Baltica näeb Euroopa põhimagistraalidega võrdluses suures osas välja eriliselt primitiivne ning jääbki selliseks ilmselt järgmised 40 aastat. Millele mu prognoos tugineb? Nimelt mäletan, et Moskva Olümpiamängude aegu hakati lennujaama juures Tartu suunas kiirteed rajama ning praeguseks on sellega jõutud poole peale. Loogiline eeldus lubab oletada, et aastaks 2060 võiks see ja teised kiirteed Eestis olla täies mahus valmis.

Kuid võib-olla prognoositav ehitusaeg 40 aastat Via Baltica osas ei kehti, sest osa trassi tahetakse ehitada 2+1 stiilis. Kõik, kes on 2+1 lahendusel sõitnud, teavad, et see pole tegelikult suurem asi lahendus. Mõnikord võib imetleda kahe kõrvuti sõitva veoauto tagatulesid. Mõnikord kiirendab ees sõitnud auto otseskohe, kui 2+1 lõik algab. Ja nagu me teame, on ajutine lahendus väga püsiv lahendus. Ühel hetkel oleks vaja osta korralikku pärisautot, aga raha on juba rollerauto peale magama pandud.

Mõistan, et minevik on möödas ja seda enam ei muuda. Kuid vaid loll ei tee valedest otsustest järeldusi. Ma ei usu, et laenamine enam odavamaks muutub, pigem vastupidi. Ja eurorahad saavad samuti ühel hetkel otsa.

Mis oleks praeguses olukorras lahendus? Esiteks, kütuseaktsiis tuleks suunata teede ehitusse, nagu ta on algusest peale mõeldudki. Teiseks, kui tuleb automaks, siis ka see raha peaks minema teede ehitusse ja remonti. Seda oleks kokku juba päris palju, umbestäpselt 650 miljonit eurot. Kolmandaks, teedeehituseks pole halb laenatagi, sest teooria kohaselt tuleb iga infrastruktuuri pandud dollari kohta neli tagasi. Head teed jäävad alles, häid teid mööda ei sõida vaid bensiinimootoriga masinad, vaid tulevikus elektriautod ja vesinikuautod, kuna neilgi on rattad. Neljandaks, me peaksime lõpetama poolikute lahenduste nagu 2+1 rajamise, mis on suuresti raha raiskamine (Aga uwaga! Hoiatus! kõik meie kiirteede lahendused ei pea olema nõnda võimsad nagu Mäo liiklussõlm, kus alguses keegi sõita ei osanud).

Et jääda õiglaseks ja tasakaalustatuks (mis on väga raske ülesanne antud juhul), siis ma pidurdan korraks nende hoogu, kes juba leedulasi Eestisse majandama ja teid ehitama tahaksid kutsuda. Via Baltica trassil Poola suunal tehtud ja tehtav on suurepärane, kuid üldiselt on Leedu põhja-lõuna suunalised teed üsna halvad ja lätlastelgi pole oma teedega ülearu mõtet kiidelda. Meie väikesed teed on Läti ja Leedu väikeste teedega võrreldes senini olnud üsna head, kvaliteetse kattega ja korralikult märgistatud.

Häda on selles, et meie väikesed teed ei ole rahvusvahelised ühendused. Meil on vaja korralikke rahvusvahelisi ühendusi, sest oleme niigi geograafiliselt Euroopa perifeerias. Meie võime tahta Rooma sõita, kuid ma ei ole kindel, et roomlased tahavad hirmsasti mööda Balti teid Tallinnasse sõita, isegi Euroopa kultuuripealinna, mis on neile õnneks lähemal ehk Lõuna-Eestis, kuid kuhu lennukiga saamiseks tuleks see tõenäoliselt kaaperdada.

Tuleme lõpetuseks tagasi Poola Vabariiki. Vaadates internetist Poola kiirteede kaarti, võib näha, et põhimised linnad on juba omavahel kiirteedega ühendatud või siis saavad need kiirteed kohe-kohe valmis. Jah, Poolas on 38 miljonit elanikku, seega on Poola meist suurem ja võimsam (kuid territooriumi poolest vaid peaaegu seitse korda suurem, seega on meie asustustihedus palju hõredam). Kommunistliku režiimi langedes lõime labida mulda enam-vähem võrdselt vaestena. Mäletan, kuidas aastal 2000 sõitsin bussiga läbi Poola ning siis oli kiirteedest valmis vaid väike jupikene ning Varssavist tuli kesklinnast läbi kulgeda; samuti mäletan, kuidas sõitsin 2005. aastal autoga Krakówisse ning lagunenud ja lohkusõidetud teedel navigeerides panin väga imeks, et selle hullumeelse liikluse juures keegi üleüldse veel elus on. Aga - uute kiirteede muldkehad siis juba kerkisid. Meil kerkivad sellel kevadel peaasjalikult mutihunnikud.

Minu meelest on meil Poolalt teede ehituse osas õppida, et on vaja plaani ning sihikindlust selle elluviimiseks. Ja on vaja suurelt mõelda. Kuigi, selles osas on poolakatel meiega võrreldes ilmselt lihtsam, sest neil on olnud keskaegne kuningriik. Meil tõid kuningriiklased Riigikokku nugise topise, kuigi Nugis oli täitsamees.