Hundi saagiks langenud koera omanik: meie kutsa kompenseerib riik

Koer nimega Lote, kes langes hundi saagiks. Foto: Erakogu

Hundid on liikvel ja sellekohast infot on hakatud edastama ka Keskkonnaametile. «Ametnik, kes meie juures kodus käis, ütles, et nüüd imbub kohalikelt aina rohkem hundinägemise lugusid,» räägib Ants, kelle koera viis äkitselt aeda ilmunud hunt endaga kaasa. 

Hiljuti avaldas Elu24 artikli sellest, kuidas Harjumaal Kose vallas Oru külas viis õhtupimeduses hoovi hiilinud hunt endaga kaasa väikese Jack Russelli tüüpi koera. «Kuulsime vaid koerakese niutsatust ja läinud ta oligi,» ütles peremees Ants. 

VIDEO 〉 Õhtupimeduses hoovi hiilinud hunt viis lemmiku kaasa. «Kuulsime vaid koerakese niutsatust ja läinud ta oligi.»

Hoovi sattunud hundist teatati ka Saku vallas Kasemetsa külas. Esmaspäeval jäi aga Haaberstis üks hunt auto alla. See, et võsavillemitest ajakirjanduses rääkima hakati, tingis Antsu sõnul selle, et Keskkonnaameti ametnik Antsu perega ühendust võttis ja kohapeale tuli. «Ametniku sõnum oli just see, et kahjuks liigub seda infot ametlikult neile liialt vähe, kuid nüüd imbub kohalikelt aina rohkem hundinägemise lugusid siitmailt,» jagab Ants Elu24-ga. 

Võsavillem. Foto on illustreeriv. Foto: Toomas Huik

Kuigi koerakest enam tagasi ei saa, lubas ametnik, et perele makstakse kompensatsioon kaotatud lemmiku eest. «Meie kutsa pidavat riigi poolt kompenseeritama. Avalduse peame täitma,» ütleb Ants. 

Ka ravikulud kaetakse

Keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo looduskaitse peaspetsialist Tõnu Talvi selgitab, milliste loomade kiskjate läbi hukkasaamise eest hüvitist makstakse. «Keskkonnaamet hüvitab suurkiskjate poolt nii põllumajandusloomade kui lemmikloomade murdmise või vigastamisega seotud otsesed kulutused, seega näiteks pureda saanud koera puhul hüvitame taotluse järgselt otsesed ravikulud. Selleks peab kahjusaaja esitama Keskkonnaametile hüvitamise taotluse koos hinnanguga tekkinud kahju (koera hinna) kohta. Koera maksumust tõendav dokument (ostuleping vms) teeb hüvitise määramise selgemaks. Sama käib ravikulude tõendamise kohta,» ütleb Talvi. 

Hundid. Foto on illustreeriv. Foto: Arvo Meeks

Kas koera röövinud hunt võis olla nö kasvatamata? 

Võib juhtuda nii, et jahimees laseb maha hundikarja emas- ja isaslooma. Kes kasvatab sellisel juhul hundikutsikaid ja kas inimesele liiga lähedale tulek võib olla märk sellest, et hunt pole saanud vajalikku kasvatust?

«Jahiajal kütitakse hunte nagu ka teisi jahiulukeid. Meie saame anda soovitusi küttimise suhtes, kuid praktikas on seda ellu viia väga raske. Enamasti on võimatu vahet teha ja tabada just karja juhtpaari isend või siis vastupidi – mõni noorem karja isend,» selgitab Keskkonnaameti jahinduse peaspetsialist Tõnu Talvi.

Keskkonnaamet palub meeles pidada järgmist: 

• Metsloomaga tuleb ettevaatlikult käituda. Loomale ei tohi läheneda, temaga kontakti luua ega teda toita.

• Metsloomadele ei tohi hõlpsasti kättesaadavat toitu pakkuda – loomseid või muid toidujäätmeid ei tohi jätta oma kodulähedasse metsa või hoovile.

• Metsloomad võivad levitada erinevaid haigusi ning seetõttu muutuda ohtlikuks inimestele ja koduloomadele.

• Selgelt vigastatud või hätta sattunud metsloomast võib teatada riigiinfo telefonile 1247. Seejärel otsustavad selleks ettevalmistatud spetsialistid, kuidas on kõige mõistlikum edasi tegutseda.