/nginx/o/2023/04/20/15267641t1h6e3b.jpg)
Tallinna kesklinnas, otse Viru väljakul toimetab hoolimata Vene agresioonist siiani edasi asutus nimega «Vene kultuurikeskus». Mis tegelikult seda ei ole, kuna siin pakuvad kultuuri igasugused vähemusrahvused. Juku-Kalle Raid leiab, et Vene kultuurikeskus tuleks ümber nimetada Eesti Vähemusrahvuste Kultuurikeskuseks. Vabandage, venelased ei ole Eestis ainus vähemusrahvus.
Vene Kultuurikeskus on läbi aegade kujutanud endast kohta, mis kultiveerib eelkõige Vene suuršovinistlikku meelsust. Üsna varjamatult.
Aeglased eestlased, kes ei mölla, vaid talitavad tasa saega nurgas, pole sellele senini suurimat tähelepanu pööranud, aga nüüd võiks enda liigutamiseks olla küll tagumine aeg.
Vene Kultuurikeskuse nime vahetamise peaks toime panema mitte ainult sellepärast, et Venemaa käitumine on sõjaeelse ajaga võrreldes järjest agressiivsem. Aga ka seepärast, et venelastel pole mingit õigust pidada end Eestis mingiks jumala poolt välja valitud vähemusrahvuseks. Kaugel sellest – tegemist pole sugugi ainsa vähemusrahvusega Eestis. Väga suur on Eestis ka ukraina kogukond, lisaks veel mitmed soome-ugri rahvad jne. Kes asja täpsemalt uurida soovivad, võiks riiulist haarata Jüri Viikbergi mahuka teose «Vähemusrahvused Eestis».
Tänases situatsioonis aga kujutab kultuurimaja nimetus «Vene kultuurikeskus» endast lihtsalt ebaeetilist, sobimatut ja üsna nõmedat kutsungit.
Praegu on äärmiselt sobiv aeg keskus ümber nimetada. Täiesti adekvaatne nimi võikski olla «Eesti Vähemusrahvuste kultuurikeskus».
Võite pärida kultuurikeskuse juhataja Eduard Tomani käest – ukraina kollektiivid sellise nimega putkas üles astuda ei soovi. Täiesti arusaadav. Kui üritada Ukrainast mõnda kollektiivi sinna esinema meelitada, saame vastuseks kindlameelse «mitte mingil juhul». Lisaks: Venemaalt niikuinii kedagi Eestisse esinema ei kutsuta.
Praegu on äärmiselt sobiv aeg keskus ümber nimetada. Täiesti adekvaatne pealkiri võikski olla «Eesti Vähemusrahvuste Kultuurikeskus». See muuseas ei tähenda venelaste «tühistamist», vaid pigem lihtsalt õiglast nimevarianti.
See pall on nüüd Tallinna linnavolikogu käes, ma ei kujuta ette, et näiteks isegi Keskerakond leiaks kusagilt mingi aruka põhjenduse senise nime säilitamiseks. Kui Kõlvarti sõbrad väga kõvasti sõrad vastu ajavad, näitab see lihtsalt tõika, et nad peale venelaste Eestis teisi rahvuseid vähemusena ei tunnista.
Vaatame korraks maja ajalukku samuti. 1914. aastal ehitati sinna vinge kino „Grand-Marina«, samas majas tegutses Eesti Wabariigi ajal ka kurikuulus restoran-kabaree „Must Kass». Selles harrastas pidutsemist (ja ka igasuguste pahanduste viljelemist) toonane Eesti kultuurikiht – ärimeestest poliitikuteni.
Teises maailmasõjas pommitasid «kangelaslikud» nõukogude lendurid hoone sodiks.
1952. aastal otsustati endise kino asemel ehitada Laevastiku Ohvitseride Maja, projekti autoriks A.Kuznetsov. Eelmisest majast kasutati osaliselt müüre, ent kogu ehitis pidi kandma – ja kandiski – endas stalinistliku arhitektuuri ja stalinismi põhilisi jooni: suurejooneline (kunst)marmor, stukk jne. Lae- ja seinavalgustus toodi Moskvast, muuseas on need sealsete stalinistlike metroojaamade valgustite analoogid.
Vaatesaali laes laiutab tänaseni sõjalaevastiku temaatiline laemaal, mis vene võitlejaid heroiseerib. Mis sellega teha, on juba iseküsimus, ent Vene kultuurikeskuse nime peaks kindlasti likvideerima ja vahetama selle Eesti Vähemusrahvuste Kultuurikeskuse vastu. See on sümboolne, aga väga vajalik akt.
Nii et Tallinna linnavolikogu võiks ennast sel teemal siva liigutada.
