:format(webp)/nginx/o/2023/04/19/15266271t1h8c2f.jpg)
Uudistekanali CNN raport ütleb, et sõja eest põgenenud ukrainlasi viiakse Venemaa lääneosast rongiga 6500 kilomeetri kaugusele Põhja-Korea piiri äärde.
Ida-Ukrainas oli Mariupoli lahingute ajal tsiviilisikutel vähe võimalusi läände põgeneda. Üks väljapääs konflikti keskelt minema saada oli suunduda Venemaale.
«Lahkusime, et ellu jääda,» rääkis end Oksanaks nimetanud naine CNNi erikorrespondendile Scott McLeanile telefonis ja lisas, et ta on Venemaa pärapõrgus, kus elu on nagu sajandeid tagasi.
Venemaa ametlikel andmetel on alates 24. veebruarist 2022 saabunud sinna üle viie miljoni Ukraina kodaniku. Lääne meedia teatel on paljud neist ukrainlastest, kaasa arvatud lapsed, viidud Venemaale sunniviisiliselt.
Venemaale põgenenud ukrainlastele öeldi, et nad saavad head elukohad ja töö Kaug-Idas.
Reis hõlmas ligi 6500-kilomeetrist rongisõitu Doni-äärsest Rostovist üle Siberi Põhja-Koreast vaid kiviviske kaugusel asuvasse Wrangeli külla. Ukrainlaste sõnul on seal ka suurlinn Vladivostok, kuid neile öeldi, et sinna nad ei pääse.
CNN jõudis Ida-Venemaale viidud ukrainlasteni kohalike vabatahtlike kaudu suhtluskanalis Telegram.
Uudistekanali teatel lubab Venemaa sinna põgenenud ukrainlastele raha, eluasemetoetust, kodakondsust ja isegi tasuta kinnistuid. Mitu ukrainlast ütles ameeriklasest ajakirjanikule McLeanile, et venelased petsid neid ja nad pole saanud midagi, mida neile lubati.
Samas vahetatakse tulijate passid kiiresti Vene passide vastu. Venemaa tingimuste kohaselt peavad riiki tulijad veetma seal vähemalt kolm aastat.
Many Ukrainians stay in #Russia bc while they r technically free to leave, they have nowhere to go, no money, no documents or no way to cross the sprawling country twice the size of the US. Some fear that if they return, #Ukraine will prosecute them for going to the enemy
— Sarah El Deeb (@seldeeb) July 20, 2022
Venemaa on pikka aega püüdnud oma ressursirikast idaosa asustada, üritades inimesi sinna meelitada mitmel viisil.
«Paljudes Venemaa idapiirkondades pole piisavalt inimesi, et elu seal säiliks,» ütles USA Yale'i ülikooli humanitaaruuringute osakonna direktor Nathaniel Raymond.
Teine põhjus on Raymondi sõnul propaganda. Vene võimud väidavad, et Ukrainast pärit inimesed taotlevad Vene kodakondsust omal soovil. Tegelikult on ukrainlased lihtne ja kättesaadav inimressurss, kes pannakse seal Venemaa heaks tööle.
Ukrainast pärit Natalia ütles, et ei saa oma kodumaale tagasi minna: «Oleme seal kurjategijad. Ukraina valitsus peab Venemaale lahkunuid kurjategijateks ja riigireeturiteks. Meist on saanud juurteta inimesed, meid ei taha Ukraina ega ka tegelikult Venemaa.»
Yale’i humanitaaruuringute osakonna juht mõistab ukrainlaste reaktsiooni, kuna olukord on ebaselge.
«Ukraina on arusaadavalt maruvihane nende peale, kes läksid Venemaale ja võisid saada Vene võimude käsilasteks. Need tsiviilisikud taotlesid aga sõja ajal asüüli, olles ohuolukorras,» nentis Raymond.
Ukraina peaprokurör kinnitas uudistekanalile, et põgenenud inimesi Vene käsilasteks ei peeta.
Sõda Ukrainas on kestnud üle aasta ja lõppu ei paista. Põhilised lahingud toimuvad Ukraina lõuna- ja kaguosas. Ukraina armeele on olukord kõige kriitilisem Donetski oblastis Bahmutis, kus sõditakse tänav tänava kaupa.