:format(webp)/nginx/o/2023/04/19/15265907t1h79ad.jpg)
Murelik Harku valla elanik kurdab, et Suurupi randa on suve eel tekkinud plekid, mis meenutavad talle kütuseleket. «Võtsin keskkonnaametiga ka ühendust, kuid ma ei saanud vastust, kas nad siis ikkagi käisid proove võtmas,» märgib naisterahvas. «Õnneks saame kinnitada, et tegu pole reostusega,» ütleb keskkonnaameti Harjumaa järelevalvebüroo juht Tarmo Tehva.
«Käisin Suurupi ranna kaldal jalutamas ja märkasin veepinnal kütuseplekke,» ütleb murelik Harku valla elanik, kes kahtlustab merevee reostust. «Hiljuti oli ka Muraste – Suurupi – Vääna-Jõesuu kandis imelik hais, kas see võib olla sellega seotud?»
Kohalik võttis ühendust keskkonnaametiga, kust kinnitati, et värviline kiht veepinnal on looduslik moodustis, mis ei ole seotud Muraste-Suurupi piirkonnas levinud lõhnahäiringuga. Kuid naine selle vastusega siiski rahule ei jäänud. «Kirjas pole mainitud, et on käidud, proovid võetud ja kinnitatud, et tegemist pole kütusega,» märgib ta.
/nginx/o/2023/04/19/15266080t1h7faa.png)
«Suurupi rannas värviliselt küütlev kilejas kiht on looduslik nähtus. Selline nähtus tekib orgaanilise materjali lagunemise käigus, on looduses tavaline ja ohutu,» selgitab keskkonnaameti Harjumaa järelevalvebüroo juht Tarmo Tehva.
Ta sõnab, et keskkonnaamet käis mõned päevad tagasi Suurupis reostuskahtlust kontrollimas. «Õnneks saame kinnitada, et tegu pole reostusega. Tõsise kahtluse korral saab keskkonnaamet kasutada testpaberit, mis naftasaaduse olemasolust märku annab,» märgib Tehva, lisades, et oma nina ja näiteks oksarao abil saab aga sellise loodusliku küütluse ära tunda igaüks.
«Kui tegu on naftasaadusega, lõhnab see reeglina tugevalt bensiini järele. Teine oluline erinevus loodusliku kileja kihi ja naftasaaduse reostuse vahel on selles, kas sellesse tekivad praod. Kui kihile tekivad näiteks oksa torkides praod ja see laguneb tükkideks, siis on tegu loodusliku nähtusega,» nendib Tehva.
Kui aga kahtlus jääb, tasub kindlasti helistada riigiinfo telefonil 1247. Nii jõuab info keskkonnaametini kõige kiiremini.
/nginx/o/2023/04/19/15265838t1h3787.png)
Möödunud suvel avastati Stroomi rannast suur õlireostus
Tänavu aprilli alguses teatas Põhja-Tallinna valitus, et välja on kaevatud 250 tonni pinnast ning Stroomi rand on nüüd reostusest puhas. Ometi näib paljandunud merepõhi endiselt vikerkaaretoonides küütlevat. Kas see rand ikka on puhas?
«See on orgaanika lagunemine, see ongi loodus. Ta näeb küll selline ilus uhke ja värviline välja ja paneb inimesi muretsema, aga muretsemiseks põhjust ei ole. Kes soovib, saab tulla teha ilusaid värvilisi kuldsete violetsete toonidega loodusfotosid,» sõnas keskkonnaameti peadirektor Rainer Vakra ERRile antud intervjuus.
/nginx/o/2023/03/29/15226918t1h8dd7.jpg)
Rannahooaja saabudes hakkab terviseamet taas suplusrandade veekvaliteeti hindama.
«Suplusrandade veeproovidega tavaliselt seiratakse mikrobioloogilisi näitajaid, nendeks tavaliselt on sooleenterokokid ja kolilaadsed bakterid,» ütles terviseameti peaspetsialist Lauri Liepkalns ERRile.
Keemilist reostust, nafta- ega õlijääke tavapärase seire käigus aga ei otsita. Seega tasub rannas liikudes silmad lahti hoida ka siis, kui lehvib ujumist lubav lipp.
Stroomi reostusjuhtumid
2022. aasta juuni lõpus avastati Stroomi rannas vee all õlireostus. Reostusuuring näitas, et naftasaaduste reostus pärineb eeldatavasti vanast trassist, kuhu reostus on aastakümnete eest sattunud õliküttega katlamajadest.
Kuu aega hiljem leidis Stroomi rannapargis aset teinegi reostusjuhtum, kui merest mõnesaja meetri kaugusel avastati maa seest välja pressiv õline mass. Kaevetööde käigus kaevati maa seest välja 7,5 tonni bituumeni jääke. Väljakaevatud reostus sai utiliseeritud ja pinnas korrastatud juba järgmiseks päevaks.
:format(webp)/nginx/o/2024/03/24/15963568t1h4480.png)