VIDEO ⟩ Norra saarestikus matkav Helen Adamson: viiendale kilomeetrile jõudes sain aru, et midagi on väga valesti
20. aprill 2023, 11:02
/nginx/o/2020/04/10/13049866t1hd86c.png)
«Olin ikka nii hädas, et nutt tuli peale,» tunnistab Norras 21-kilomeetrise suusamaratoni läbinud lauljatar Helen Adamson.
«See oli üks ebareaalne puhkus! Unistasin Teravmägedest viisteist aastat, teadmata, mida tegelikult oodata,» räägib Põhja-Jäämere Teravmägede saarestikus (norra keeles Svalbard) seiklev Helen Adamson.
Lauljatar võttis ette 21-kilomeetrise Svalbardi suusamaratoni. «Esimest korda elus panin stardis jalga klassikasuusad ja alustasin 21 km matka Svalbard Ski Marathonil. Absoluutselt teadmata, kuidas klassikasuusaga sõita on, kuidas täpselt pidamine toimib ja üleüldse mis mind ees ootab,» tunnistas ta enda Instagrami jälgijatele.
Adamson sõnas, et kui stardis oli ta naerusuine ja elevil, siis peagi sai aru, et midagi on valesti. «Ilm oli vapustav, vaated oivalised ja tõotas tulla põnev kogemus. Viiendale kilomeetrile jõudes sain aru, et midagi on väga valesti, ma ei ole laugel maal isegi oma uisusuusaga nõnda tagasi libisenud nagu nüüd. Ja siis algas piin,» meenutas ta.
Kuuendal kilomeetril hakkas lauljatar suisa nutma. «Olin ikka nii hädas, et nutt tuli peale.»
«Kui jõudsin esimesse TPsse meeletult väsinuna ja purunenud lootustega, et ehk seal on määret, mõtlesin tõsimeeli, et mina seda sõitu ära ei lõpeta. Ma reaalselt astusin suuskadel! Isegi jalutajad oleksid minust kiiremini liikunud. Kuna ma ei jõudnud end vaid paaristõugetega tõugata, oli ainus viis edasi liikuda astudes. Kui kuulsin, et määret pole, veetsin järgmised 2 kilomeetrit nuttes,» tunnistas lauljatar.
Edasi läksid asjad siiski vaid paremaks. «Sealt edasi tuli aga raja osa, mis oli mäe varjus, rada tänu sellele külmem, pidamine nõks parem ja sain elujõu tagasi. Kõikjal ümber imelised vaated, sain puhata ja lihtsalt nautida. Siis olin juba kindel, et maksku mis maksab, need 8 km venitan ma kuidagi ära.»
21-kilomeetrise maratoni lõpetas Adamson ajaga 3 tundi ja 4 minutit. «Medal kaelas sain tunda nii meeletut rõõmu ja täna eilsele tagasi vaadates tean, et see kogemus jääb mulle meelde kogu eluks! Koos meeletu uhkuse tundega iseenda üle. Lõpuks tänan ka oma kainet mõistust, mis otsustas, et ma ikka täispikka 42 km tegema ei lähe, seda poleks ma päris kindlasti ära lõpetanud,» nentis ta.