MART RAUDSAAR ⟩ Riik omavalitsustele: koorige veel, kui midagi järele jääb

Mart Raudsaar. Foto: Tairo Lutter

Kuigi avalikkus on planeeritavatest maksutõusudest veel šokis, on aruteludesse ilmunud lisaks üks esimesel pilgul positiivne teema: kohalike omavalitsuste tulude suurendamine. Omavalitsustele ei kujune see kuigi mõnusaks! Idee võimalik läbiviimine on minu meelest positiivne vaid poliittehnoloogilisest vaatevinklist (geenius on see, kes selle välja mõtles).

Võtan mõtte ühes lauses kokku. Omavalitsused saavad õiguse kehtestada uusi makse ja kaotada maksuvabastusi, mille jõustamine oleks riigile väga ebapopulaarne. Näide: omavalitsused võiksid otsustada kodualuse maamaksu vabastuse kaotamise. Maamaksu üle otsustamine läheks omavalitsustele vabamaks, nagu ütles tulevane rahandusminister Mart Võrklaev Aktuaalsele Kaamerale neljapäeval. «Sealt on võimalik tegelikult päris palju raha kas võtta või jätta see inimeste kätte või oma valla hüvanguks.»

Nii nagu automaksu puhul, täpset kava või võimalikku uut kohalike maksude nimekirja veel ei ole. Kuid juba praegu on valdkonna asjatundjatele selge, et omavalitsused on sellises rahahädas, et nad on lihtsalt sunnitud mingeid uusi makse kehtestama, kui just riik nendega üksikisiku tulumaksu senisest suuremal määral jagada ei taha.

2017–2021 olin Nõo valla rahanduskomisjoni esimees (parteitu kodanik, nagu ma endast arvan) ning minu kohalik vaatevinkel riigi suunal (olenemata sellest, kes on valitsuses) on kujunenud selliseks, et riik on ebausaldusväärne partner. Kohustusi omavalitustele antakse, raha nende elluviimiseks mitte piisavalt. Eelarvet planeerida on raske, sest riik ei tea laekumisi alati isegi ning planeerib «jooksvalt», mistõttu kohalikku eelarvet tuleb korrigeerida lisaeelarvete abil.

See uute kohalike maksude teema näib kujunevat feodaalseks. Võib-olla mäletate ajalootunnist, kuidas see valitsemine käis? Kohalikule valitsejale anti maatükk, mille eest pidi ta kuningale tasuma andamit ja vajadusel saatma kuninga väkke sõjamehi. Tema hakkamasaamine oli täiesti tema enda vilumuse küsimus ning kuningal oli täiesti ükskõik, kuidas vürst oma talumeestelt munad, või ja peki kätte sai.

Miks omavalitsused ei protesteeri? Mõnikord on vallavanema või linnapea erakond koalitsioonis ning siis ei sobi jaurata. Aga üleüldse, minu meelest on Eestis vaid poolteist omavalitsust, kes on piisavalt tugevad, et keskvalitsusega üldse mingit dialoogi pidada. Arvasite ära? Muidugi, need on Tallinn ja Tartu. Tartu ei ütle erinevatel põhjustel ammu enam midagi kriitilist. Tallinn ka enamasti ei ütle, kuid neljapäevases Aktuaalses Kaameras oli linnapea Kõlvart ootamatult avameelne. See osutus meie poliitilisel skeenel sedavõrd haruldaseks mõtteavalduseks, et soovitan järelvaatamises lõik üle kaeda.

Raske on hakata uusi makse koguma hakata olukorras, kus riik makse tõstab, ütles Kõlvart. «Meile öeldakse, me [riik] koorime nii palju kui on võimalik, ja nüüd on teie [omavalitsuste] kord, koorige veel midagi, kui jääb.» Kõlvart pidas väga kandva pausi. Ja jätkas irooniliselt: «Me loomulikult kaalume. Nagu poliitikud räägivad: kaalume, arutame, vaatame. Eriti perspektiivi praegu ei näe.»

Annan veidi konteksti, millest me kõneleme. Senini on maamaksu osakaal kohaliku omavalitsuse eelarves olnud suhteliselt tagasihoidlik, sest maamaks on väike ja on püsinud muutumatuna aastakümneid. Kuna eelmisel aastal toimus uus maa hindamine, võib eeldada eelseisvatel aastatel maamaksu mitmekordset tõusu. Seega, kui kodualuse maamaksu vabastus oli inimeste eelarves senini suhteliselt vähetähtis kokkuhoid, võib see järgmisel aastal muutuda oluliseks.

On suur vahe, kas maksta maamaksu sada või kolmsada eurot. Niisugusel juhul muutub maks olulisemaks nii inimestele kui omavalitsustele. Ja omavalitsused on kahvlis: raha tahaks, aga raha on inimeste kodualuse maa all kinni ja selle kättesaamiseks tuleks maksuvabastus kaotada ning ebapopulaarse otsuse mainekahju riigi asemel sisse võtta. Uue üleüldise maksutõusu valguses saab kodualuse maa maksustamisest ebapopulaarsem olema vaid autode maksustamine.

Ma ei saa aru, mis on juhtunud meie liberaalsete võimuerakondadega. Ilmselt nad ei olegi niiväga liberaalsed. Ettevõtja Indrek Kasela on öelnud, et ta ei saa aru, miks ülekuumeneva avaliku sektori kulusid peavad kinni maksma ettevõtjad. Ma lisan siia, et ei saa aru, miks omavalituste eelarvepuudujääki peavad kinni maksma kinnisvaraomanikud. Ja hotelli- ning pansionaadipidajad.

Nimelt paisati neljapäeval avalikkusesse veel üks maksukogumise idee kohalikele feodaalidele, mis on jäänud veel esialgu suurema tähelepanuta. Omavalitsused (kellel turiste on) võiks kehtestada turismimaksu. Nagu öeldakse, on see intellektuaalselt huvitav idee. Kuidas niisuguse maksu kogumine võiks välja näha?

Vaevalt küll, et Pärnu või Haapsalu piirile tuleb putka, kust kumminuiaga PäPo või HaPo koguks möödasõitjatelt andamit (kuigi see esimesel suvel toimiks!). Siis peaks see maks olema piisavalt suur, et maksta kinni maksu kogumise kulud. Maksustatakse ikka seda, kes ei pääse kuhugi ning keda on mõnus pigistada. Need oleksid majutusasutused.

Majutusasutusi tabaks niisugusel viisil topeltlöök. Esmalt kaoks ära nende käibemaksusoodustus. Teiseks peaksid (kui konkreetne omavalitsus nii otsustab) nad hakkama koguma ööbijatelt turismimaksu. Mul on see kogemus olemas: iga kord, kui olen Brüsselis käinud, pean maksma hotellis mõned eurod turismimaksu Brüsseli linnale.

Ma ei mäleta, kes seda ütles ja kus seda öeldi, kuid eelmisel nädalal kõlas meedias poliitiku kommentaar, et meie majutusasutustes peatumine on üsna kallis, kui seda võrrelda ümbruskonna riikidega (ilmselt Venemaa ja Valgevene jäävad võrdlusest välja). Mida sellest järeldada? Eks ikka seda, et omanikud on ahned ning maksustada on siin mõndagi, tõmmaku aga oma marginaal koomale (või tõmmaku nh). Kes aga ütleb, et see marginaal on väga suur? Meie ettevõtjatel on ka väga suured sisendkulud, üsna märkimisväärsed tööjõukulud ning me kõik teame, mis on juhtunud elektrihinnaga. Äsja võis lugeda meediast Elva-lähedase Waide motelli omanike muret, kes peavad oma majutusasutuse justnimelt elektri hinna pärast tõenäoliselt sulgema.

Omavalitused on taas kahvlis. Raha oleks vaja, aga turismisektori maksustamine võib lõppeda väga halvasti. Me asume kliimavöötmes, kus suve – ja turismihooaega – on heal juhul kolm kuud. Me asume geograafilises piirkonnas, kuhu tulevad üsna halvad transpordiühendused, siia sõitmine võtab aega (erandiks on Soome vahet sõitvad parvlaevad). Kulud on suured, hooaeg lühike ning konkurents on globaalne. Kui ei juhtu just mingit globaalset kollapsit, peame konkureerima Seišellide ja Dubaiga. Jõudu maksustamiseks!

Lõpetame mõttega, mis pärineb taas neljapäevasest Aktuaalsest Kaamerast: maksuteemalisi läbirääkimisi omavalitsustega tuleks alustada kohe, kui uus valitsus on ametisse astunud.

Mõte on hea, ometi kord tahab valitsus omavalitsustega läbi rääkida. Loodetavasti on need siis päris läbrääkimised, mitte üksnes võimalike feodaalmaksude powerpointi presentatsioon.