Kas päevikud aitavad lahendada USA kuulsat mõrvamüsteeriumit?

Lizzie Borden Foto: Wikipedia.org

Üle 100 aasta tagasi USAd raputanud mõrvamüsteeriumi kohta paljastus uusi dokumente.

Nimelt ilmusid päevavalgele 1892. aastal mõrvasüüdistusest vabastatud Lizzie Bordeni (1860 - 1927) advokaadi  Andrew Jackson Jenningsi päevikud, edastab foxnews.com.

Pärast kohtuprotsessi jõudis enamik tõendusmaterjalist Jenningsi kätte. Jenningsi tütar kinkis hiljem isa kirjutised muuseumidele.

Nüüd tulid päevavalgele kaks Jenningsi päevikut, mida ta pidas Bordeni juhtumi käsitlemise ajal.

Lizzie Bordenit süüdistati oma vanemate mõrvas, kuid tõendusmaterjali puudumise tõttu ta lõpuks vabastati. Kes julma veretöö toime pani, on siiani saladus.

Jenningsi lapselaps suri möödunud aastal ja jättis nahkkaantega päevikud Fall Fiveri ajalooühingule. Enne seda hoidis ta neid saladuses, kuna arvas, et ajaloolased võivad Jenningsi kirjutisi valesti tõlgendada.

«See on Bordeni juhtumi kohta uus materjal, mida varem ei ole avalikustatud,» tõdes Fall Riveri ühingu esindaja Michael Martins.

Martinsi arvates on Jenningsi poolt kiirkirjas kirja pandut võimalik kerge vaevaga dešifreerida. Päevikutes on lisaks kirjutistele ka ajalehtedest väljalõikeid, nimekiri isikutest, kellega Jennings rääkis ning isiklikud kommentaarid juhtumi kohta.

Jenningsi päevikud lükkavad ümber arvamuse, et  Lizzie Bordeni isa Andrew Borden oli karm ja kõvakäeline mees. Jenningsi sõnul oli mees avameelne ja armastav isa.

Asjatundjate sõnul tuleb ajahamba poolt puretud päevikud enne konserveerida, kui nende sisu saab ümber kirjutada. Fall Riveri ajalooühing plaanib hiljem need päevikud raamatuna avaldada.

Lizzie Bordeni isa Andrew Borden ja kasuema Abby Borden mõrvati 4. augustil 1892. aastal Massachusettsis Fall Riveris.

Umbes kella 11 paiku hommikul kuulis teenijanna Lizzie Bordeni karjatust, et keegi on tapnud ta isa. Isa laip leiti elutoa diivanilt. Teenijanna leidis Abby Bordeni laiba teise korruse külalistetoast. Nii mees kui naine olid tapetud kirvehoopidega pähe.

Politsei arreteeris Lizzie Bordeni nädal pärast mõrvu. Kohus naise üle algas novembris. Ilmnes, et enne tapmist oli Andrew Borden tütrega riidu läinud, kuna oli osa oma varast sugulastele jaganud. Lisaks oli isa tapnud tütre tuvid.

Juba aastatid varem oli Lizzie Bordenil tekkinud keerulised suhted kasuemaga. Ema asemel hakkas ta teda nimetama proua Borden.

Prokuröride arvates oli Lizzie Borden mõrvades süüdi ja nad esitasid kohtule selle kohta mitmeid tõendeid. Prokuröride kinnitusel tahtis Lizzie Borden enne mõrvu mürgist sinihapet osta, kuid apteeker ei müünud talle seda.

Hiljem haigestus kogu Bordenite pere müstiliselt. Abbey Borden hakkas kahtlustama mürgitamist. Arstide kinnitusel oli tegemist tavalise toidumürgitusega. Paar päeva pärast mõrva põletas Lizzie Borden ühe sinisest kangast kleidi ära. Kohtus selgitas ta, et ta maalis ja värv rikkus kleidi.

Uurijad ei leidnud piisavalt tõendusmaterjali Lizzie Bordeni vastu. Mõrvaks kasutatud kirvest ei leitud ning naise rõivastel ei olnud ka vereplekke.

Lizzie Borden vabastati süüdistusest. Mõrvari isikut ei suudetud kindlaks teha.

Lizzie Borden suri kopsupõletiku tagajärjel 1. juulil 1927. aastal. Ta oli siis 66-aastane.