ELU25 ⟩ Juku-Kalle Raid: «Me tapame teid kõiki!» Putinistid Egiptuse kuurordis

Juku-Kalle Raid Foto: arhiiv

Ei saa öelda, et vene turist laiast maailmast kuhugi kadunud oleks, väidab Juku-Kalle Raid. Sharm el Sheikhist naasnuna teeb ta väikese ülevaate põhiasjadest, kui ülbelt venelane väljaspool oma kodumaad käituda suudab.

Mina viibisin Sharm el Sheikhis koos Katri Raikiga, et toimetada ära Katri juunis ilmuv raamat «Minu Narva. 10 aastat hiljem». Ei osanud midagi oodata, sellises kuurortasutuses pole varem viibinud, aga mõtlesin omaette, et mis seal ikka, päike, bassein, vedelemine ja tekstid. Päris nii see muidugi ei läinud. Sharm el Sheikh on eestlastelegi tuntud kuurort, siit meid ikka leiab, aga kõige enam annavad tooni venelased. Kusjuures ma ei tea, kas see on nii ka arvuliselt, küll aga üsna igalt poolt kostvat venekeelset lärmi kuulates kipun arvama.

Naša Russia

Venemaal jooksis kunagi ülipopulaarseks osutunud huumorisaade «Naša Russia», mida näidati Eestiski. Narriti Venemaal ette tulevaid tüüpsituatsioone, näiteks leidus tegelasena «aus liiklusmiilits», kes peaaegu igas osas toimetas, aga pidevalt kordus eri variatsioonides ka lõik kuurordist, kus laiasid ringi kaks meeletult räuskavat, umbjoobes sõpra perekondadega.

Mingil sellisel moel – ehkki mitte nii drastiliselt – toimubki venelaste kuurortelu.

Aga võibolla mõned pikantsed näited.

Me oleme maailma tugevaimad!

Hilisõhtul hotelli baaris, tegelasteks on 30ndates ukraina mees, kuulihaavaga, rindelt tulnud mees ning tema vastas istuv keskealine vene proua, kes vaidlevad hasartselt selle üle, kelle süü on Vene-Ukraina sõda. Vene tädi väidab surmkindlalt, et Ukraina pommitas Venemaad kõigepealt, alles siis ei jäänud Venemaal midagi muud üle. Samuti olla läinud Krimmiga: Ukraina kiusas taga Vene kodanikke, polnud midagi teha, Krimm tuli ära võtta.

«Mis joga see on?» küsib ukrainlane jahmunult.

«Ma tean küll,» vastab vene tädi resoluutselt, «ma vaatan iga päev telekat!»

Edasi väidab naisterahvas, et tegelikult ei pommita Venemaa kunagi Ukraina tsiviilelanikke, vaid ainult USA laboreid ja sõjaväetaristut.

Aga kümme minutit hiljem ütleb sama proua: «Üldse, võite vait olla! Me tapame teid kõiki ära, kui kaua mölised. Meid on rohkem! Me oleme maailma tugevaimad!»

Kohalikul jalkaplatsil mängivad vene poisid, karjudes iga kord, kui pall vähegi värava poole lendab: «Eto za derzhavu!» – «See on deržaava nimel!»

*

Kohalikul jalkaplatsil mängivad vene poisid, karjudes iga kord, kui pall vähegi värava poole lendab: «Eto za derzhavu!» – «See on deržaava nimel!» Kuidas peaks Egiptuses lapse löödud jalkavärav deržaavat aitama, ma ei tea, ent pilt moodustub üsnagi selgelt: väga konkreetne ajupesu toimub juba väga noorelt.

*

Ühel õhtul läheb peaaegu kakluseks. Osapoolteks kaks täidlaste huultega purjus vene naist, mingi meesteseltskond ja kaks ukrainlast. Venelased karjuvad, et Moskva ja Venemaa on võitmatud ning peagi vallutatakse kogu maailm, paksuhuulelised naised ässitavad takka. Ukrainlane karjub vastu, et venelased tapavad lapsi.

Ilmub kamp turvamehi, aga venkude jõhkrutsemine jätkub. Tulemuseks kujuneb kentsakas «uus kodukord». Sel õhtul venelasi hotelli baari ei lasta, küll aga istuvad seal ukrainlased ja kes kõik muud iganes. Venelased jalutavad pikkade nägudega ringi. Nad ei jaga üldse, milles asi, ja pärivad üksteise käest käsi laiutades: «Aga miks hoholle lubatakse jooma ja meid mitte? Raisad, ei austa meid.»

*

Ühel korral pidin kirjutama tunnistajana seletuskirja, kuidas venelased järjekordset tüli alustasid, aga siis seda teiste kaela ajada tahtsid. Lõpptulemusena tõsteti kaks kõige riiakamat putinisti hotellist välja, mis põhjustas edasise suhtelise vaikuse. Kui venkud olid aru saanud, et ülbuse eest antakse «malakat» ja visatakse välja, hakkasid nad vaikselt mööda seinaääri hiilima.

*

Kaugeltki kõik venelased ei käitu eeltooduga analoogselt. Pooled astuvad karjujatest kohe eemale, korra nägime ka venelaste seltskonda, kes läks oma kaasmaalasi korrale kutsuma ning pidas neile täiesti korraliku loengu Putini tegelikest sõjalistest toimetamistest. Mõlemad seltskonnad olid Moskvast, aga elasid täiesti eri maailmades.

Miks te ise Putini eest ei sõdi?

Miks sellest kuurordis kaklevast putinistist üldse rääkida, võib ju nüüd küsida.

Aga seepärast: need olid kõik noored mehed, kes on oma kumiiri algatatud sõja eest ise plehku pannud, suur osa neist viibis «puhkealal» koos perekonnaga.

«Üldse, võite vait olla! Me tapame teid kõiki ära, kui kaua mölised. Meid on rohkem!»

Kui ma küsisin (korduvalt): aga miks sa siis siin passid, ise oma ja Putini idee eest ei sõdi, ei saanud ma kordagi vastust. Ehk vaid midagi sihukest: ei, kui vaja, siis lähen kohe sõdima.

Kui see sõda peaks läbi saama, on eelkirjeldatud «kuurordiputinistidele» väga raske selgeks teha, et Venemaa sooritas sadu, kui mitte tuhandeid sõjakuritegusid. Mitte ei «vabastanud» lolle ja tõrksaid ukrainlasi.

Ilmselt toimub mingi selginemine vaid siis, kui leiab aset täielik lüüasaamine. Ehk mõjuks see, nagu mõjus putinistide bandele kahe nende kamraadi pikema jututa tänavale viskamine Sharm el Sheikhis?