FOTOD JA VIDEO ⟩ «Mis inimesed need on?» Männiku rabas aset leidnud laastamistöö pani kohaliku keskkonnaametisse pöörduma

Männiku raba Rätsepa järve ääres. Foto: Annaliisa Köss / Elu24

«Mis inimesed need on, kes nii teevad?» kurvastab kohalik, kelle igapäevasel jalutusringil Männiku rabas avaneb nüüd kohutav vaatepilt. «Asjaolud on selgitamisel ja praegu on seda juhtumit veel ennatlik kommenteerida,» ütles keskkonnaameti Harjumaa järelevalvebüroo juht Tarmo Tehva.

Mõned päevad tagasi märkas tähelepanelik Kiili valla elanik, et tema kodu lähedal asuvas Männiku rabas on maastikusõidukitega tehtud jubedat laastamistööd: raba ja Rätsepa järve äärne maastik on risti-rästi läbi songitud. Murtud on nii puid kui põõsaid, rääkimata hävinud alustaimestikust, mis on pöördumatult kahjustada saanud.

«Mis inimesed need on, kes nii teevad? Kas tõesti ei ole mujal sõita kui järve ääres ja rabas?» kurvastas Luige aleviku elanik, kelle igapäevasel jalutusringil avaneb nüüd kohutav vaatepilt. Ta lisas, et oma tähelepanekust teavitas ta juba ka keskkonnaametit.

Vaata sündmuskohta lähemalt videost:

Rätsepa järv asub Harju maakonnas Saku vallas Männiku külas. 4,1 hektari suurust järve ümbritseb igast küljest Männiku raba. 

Saku vallavalitsuse kommunikatsioonijuhi Annika Kubja sõnul vallavalitsust kõnealusest rikkumisest rabas teavitatud ei ole. Samas tõdes Kubja, et erinevate mootorsõidukitega metsas liikumine on probleem, millele vallavalitsus on koostöös politseiga nii ATV-juhtide kui krossisõitjate tähelepanu juhtinud.

«Meile teadaolevalt on keskkonnaamet seal varem koos politseiga reide teinud, et tabada väljaspool teid ja radu sõitvaid masinaid,» märkis kommunikatsioonijuht. Ta lisas, et Männiku piirkonnas on vähemalt kaks ametlikku krossirada, mis on loodud maastikul liikumiseks. «Seal maastikusõidukiga liikudes ei tee sõitja kahju tundlikule taimestikule ega häiri kaaskodanikke.»

Keskkonnaameti Harjumaa järelevalvebüroo juht Tarmo Tehva kinnitas, et ametit on juhtunust teavitatud. «Samas sõitmist pealt ei nähtud, vaid edastati fotod sõitmisjälgede kohta. Asjaolud on selgitamisel ja praegu on seda juhtumit veel ennatlik kommenteerida,» täpsustas ta.
 

Tehva möönis, et paraku tuleb tõdeda, et leidub inimesi, kes keskkonnast ei hooli ja sõidavad mootorsõidukiga väljaspool teid ja radu kohtades, kus seda teha ei tohi. «Samas rabas sõitmise juhtumitest on ka eelnevatel aastatel teateid olnud,» märkis ta. 

Loodusmaastikul mootorsõidukiga liigeldes peab meeles pidama:

• Maastikul sõitmiseks on vaja küsida maaomaniku või maa valdaja luba ja tuleb arvesta ka maaomanike varaga. Maaomaniku loal võiks keskkonnale suuremat kahju tegemata sõita tehismaastikel, nagu karjäärialad, taliviljata põllud või heinamaad. Põllul sõitmiseks peab kindlasti olema maaomaniku luba.
   
• Enne loodusmaastikul sõitmist tasub uurida, kus asuvad kaitsealad ja kulgevad nende piirid looduses. Seda saab vaadata looduskaitse kaardirakendusest siit. Kaitsealal võib sõita ainult siis, kui keskkonnaameti spetsialistid on veendunud, et sõit ei ohusta loodusväärtuseid ja on sõitmiseks loa andnud.
   
• ATVga loodusmaastikul sõitmine vigastab pinnast, taimestikku ja taimede juuri. Tundlikumates paikades võib maastikusõit tekitada pikaajalise mõjuga keskkonnakahju, vigastada pinnast ja taimestikku. ATVga sõitmine looduses võib kaasa tuua doominoefekti: kui pinnas ja taimestik muutub, võib see muuta täielikult kogu looduslikku elupaika. Pinnase taastumine võib omakorda olla väga pikk ja keeruline protsess.
   
• Ranna või kalda piiranguvööndis on mootorsõidukiga sõitmine üldjuhul keelatud. Piiranguvöönd, kus ei tohi sõita, kaitseb veekogu reostuse eest ja tagab selle, et vee ja maa piiril olev looduslik elupaik oleks kaitstud. Piiranguvöönd ulatub väikestel veekogudel 50 meetri, suurematel 100 ning Läänemere ja Peipsi kaldal 200 meetrini.

Liiklusseaduse paragrahv 13 sätestab, et maastikusõidukijuht ja sõitja peavad järgima selles sätestatud keskkonnakaitsenõudeid:

1) Juht ei tohi kahjustada keskkonda sõiduki mootori või teiste seadmete põhjustatud liigse müra, tolmu või heitgaasiga, mida oleks võimalik vältida.

2) Mootorsõidukit ei tohi pesta veekogus ega veekogu kaldal lähemal kui kümme meetrit veepiirist.

3) Liikleja ega sõitja ei tohi:

• kahjustada, risustada või muul viisil saastada teed ega teega külgnevat ala;
• saastada keskkonda kütuse või määrdeainetega ega vahetada mootorsõidukil õlisid kohas, mis ei ole selleks ette nähtud.

4) Juht ei tohi juhtida sõidukit, millel on keskkonda saastav leke.

5) Õuealal ja lähemal kui kümme meetrit elamust ei tohi peatatud või pargitud sõidukil mootor töötada kauem kui kaks minutit.